Jumal on ajalikust ilmast igavikku kutsunud pikaaegse hingekarjase, Viljandi praostkonna vikaarõpetaja ja Karksi Peetri koguduse hooldajaõpetaja Villu Jürjo (12.11.1950-01.08.2024).

Matusetalitus toimub reedel, 9. augustil kell 12 Viljandi Pauluse kirikus.
Hüvasti jätmine on võimalik alates kella 11-st.

Oma järelhüüdes ametivennale meenutab peapiiskop Urmas Viilma: “Sain aastakümnete kestel Villju Jürjot tundma, kui Kristuse sõdurit, kes asetas end koos oma vigade ja patuga Issanda armu alla ning oli oma teenistuses ustav. Silmapaistev oli tema huvi ajaloo vastu, mis leidis väljundi mitmetes kiriku ja koguduste ajalugu käsitletavates raamatutes, trükistes ja ettekannetes.

Kindlasti oli Villu Jürjo omajagu vastuoluline ja värvikas nii oma tegudes kui sõnades. See lähtus peamisel sellest, et tõe ja õiguse eest seistes ei olnud ta kunagi valmis kergeteks kompromissideks. Kas kõik said tõest ja õigusest samamoodi aru, kui Villu, ei olnudki talle tähtis – tema jäi kindlaks oma põhimõtetele, ja mis peamine, oma usule Kristusesse.

Avaldan kogu EELK nimel Villu Jürjo abikaasale Tuulikile, tema lastele ja kõigile pereliikmetele südamlikku kaastunnet.”

Lõuna-Eesti piiskopkonna piiskop Marko Tiitus tõdes oma järelhüüdes: “Villu oli ustav tööline Issanda kirikus ning ta teenis kuni viimaste päevadeni aktiivselt Viljandi praostkonna kogudustes. Alates jaanuarist oli ta Karksi Peetri koguduse õpetaja, möödunud aasta novembrist kuni juunini täitis ta Viljandi Pauluse koguduse õpetaja ülesandeid.

Veel täna pidi ta mind asendama Viljandi Jaani kirikus argipäevamissat pidades, kuid saatis eile kirja, et on haigestunud. Täna pärastlõunal seiskus väsimatu hingekarjase ja Eesti omariikluse ühe taastaja süda.

Avaldan südamlikku kaastunnet Villu abikaasa Tuuliki Jürjole ja kõigile lähedastele.

Igavene rahu anna talle, Issand,
ja kustumatu valgus paistku talle.

Kohtumiseni ülestõusmises!”

Villu Jürjo sündis Türil, ristiti lapsena 1951. aastal ja konfirmeeriti 1971. aastal Varbla kirikus. Ta lõpetas Rakvere kaugõppekeskkooli 1968. aastal ja EELK Usuteaduse Instituudi 1975. aastal.

Villu Jürjo ordineeriti õpetajaks 5. oktoobril 1975, misjärel teenis aastatel 1975-1978 Häädemeeste Miikaeli koguduse õpetaja ja Treimani koguduse hooldajaõpetajana. Aastatel 1979–1981 oli Võru Katariina koguduse õpetaja, kuid vabastati julgeoleku survel noortelaagri pidamise ja valimistel mitteosalemise pärast ametist. Asus uuesti vaimulikuna teenistusse Petseri Peetri koguduse õpetajana ja teenis Petseris 1983-1984. Aastatel 1984–1995 oli Urvaste Püha Urbanuse koguduse õpetaja, 1995–2000 Tartu Maarja koguduse õpetaja, vahepeal ka Vara Brigitta koguduse hooldajaõpetaja (1995–1998). Neliteist aastat (2000–2014) teenis Narva Aleksandri kogudust, kus võttis oma südameasjaks Narva Aleksandri kiriku taastamise. Keeruliste vastuoludega seoses Narva Alkesandri kiriku taastamisel arvati Villu Jürjo 4. novembirl 2014 reservi ja 12. novembril 2015 emerituuri. Alates 2017. aastast jätkas ta kirikuvalitsuse otsusel teenimist Viljandi praostkonna vikaarõpetajana, aidates kaasa peamiselt oma kodukoguduse Viljandi Pauluse koguduse teenimisel. Alates 2024. aasta jaanuarist teenis Villu Jürjo Karksi Peetri koguduse hooldajaõpetajana.

Villu Jürjo on täitnud Võru praostkonna abipraosti (1991–1992) ja Võru praosti (1992–1995) ülesandeid. Aastatel 1997–2000 oli Tartu praostkonna abipraosti ametis. Peaspiiskop Kuna Pajula kutsel teenis aastatel 1992–1994 konsistooriumi assessorina, kuulus aastatel 1990–1994 ja 2001–2013 EELK Kirikukogusse, oli Agendakomisjoni liige (1988–1990) ja ajalehe Eesti Kirik peatoimetaja kt 1993–1994.

Villu Jürjo kuulus aastatel 1990–1992 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu koosseisu ja osales Eesti iseseisvuse taastamises. Teda on asutasustatud EELK kirjastuspreemiaga (1998), EELK Teeneteristi III järguga (2010), B. G. Forseliuse Seltsi medaliha „Wastne Testament 1686“ (1998), Riigivapi IV klassi teenetemärgiga (2002), Riigivapi III klassi teenetemärgiga (2006) ja Maarjamaa Altari ordeniga III klass (2002).