Vana Testamendi seaduste järgi peab poisslapse sünnitanud naine veetma kolmkümmend kolm päeva kodus, seejärel aga peab võtma oma lapse ja minema templisse ohverdama (3Ms 12:1–8). Nõnda toimisid ka Jeesuse vanemad Maarja ja Joosep, tuues 3Ms 12:8 järgi vaesema rahva jaoks sätestatud ohvrianni.

Küünlapäev on oma nime saanud legendi järgi, mille kohaselt Kristuse templisse viimisel süttinud seal küünlad. Ka vaga Siimeon kõneleb oma kiituslaulus valgusest, “mis on ilmutuseks paganaile”, ja kirkusest Jumala rahvale Iisraelile.

Näib ehk kummaline, et siin, läbinisti juutlikul sündmusel, ühtäkki paganad mängu tulevad. Siin on püha perekond täitmas Moosese seadusega juutidele – Jumala valitud rahvale – pandud ohverdamiskohustust Jeruusalemma templis, võimalik, et sellel templi alal, kuhu paganail polnud lubatud sisenedagi. Siin on oma templi juurde saabunud Issand ise – just nagu prohvetid olid tõotanud (Ml 3:1). Kuid ta ei tule mitte selleks, et sinna jäädagi. Ka mitte selleks, et valgustada üksnes oma äravalituid. Ta on tulnud kogu maailma valgeks muutma!

7. sajandi piiskop ja kirikusa püha Sophronius on öelnud, et küünalde valgus peab meile meenutama sedagi, kui kirkad ja säravad peavad olema meie hinged siis, kui läheme viimaks Kristusega kohtuma. See aga ei tule niisama, vaid ainult siis, kui laseme Kristuse valgusel end päevast päeva valgustada ja endas põleda.

Eestis, kus küünlapäeval tähistatakse ka Tartu rahulepingu aastapäeva, omandavad erilise tähendusrikkuse vaga Siimeoni sõnad sellest, et rahus saab siit ilmast lahkuda inimene, kes on ära tundnud Kristuse.

Luuka evangeeliumi 2. peatüki salmid 22–35

Ja kui nende puhastuspäevad Moosese Seaduse järgi said täis, viisid nad [Maarja ja Joosep] lapse üles Jeruusalemma, et teda seada Issanda ette, nõnda nagu on kirjutatud Issanda Seaduses: «Iga poeglast, kes on avanud lapsekoja, hüütagu Issandale pühaks», ja et tuua Issanda Seaduses öeldu järgi ohvriks «paar turteltuvi või kaks tuvipoega».

Ja vaata, Jeruusalemmas oli mees, Siimeon nimi. See mees oli õiglane ja vaga ning ootas Iisraeli lohutust, ja Püha Vaim oli tema peal. Püha Vaim oli talle ennustanud, et ta ei sure enne, kui ta on näinud Issanda Messiat.

Ta tuli Vaimu ajel pühakotta. Ja kui vanemad tõid sinna lapse Jeesuse, et toimida temaga Seaduse sätte järgi, siis ta võttis tema sülle, ülistas Jumalat ja ütles: «Issand, nüüd sa lased oma sulasel lahkuda rahus oma ütlust mööda, sest mu silmad on näinud sinu päästet, mille sa oled valmistanud kõigi rahvaste silme ees: valgust, mis on ilmutuseks paganaile, ja kirkust sinu rahvale Iisraelile.»

Jeesuse isa ja ema panid seda imeks, mida tema kohta räägiti. Ja Siimeon õnnistas neid ja ütles Maarjale, tema emale: «Vaata, see laps on seatud languseks ja tõusuks paljudele Iisraelis ja tähiseks, mille vastu räägitakse – ja sinu endagi hinge läbistab mõõk –, et tuleksid ilmsiks paljude südamete mõtted.» 

Me palvetame: Kõigeväeline ja igavene Jumal, Maarja ja Joosep tõid Jeesus-lapse käsuõpetuse kohaselt templisse Sinu ette. Anna meile, Sinu lastele, oma armu, et meiegi võiksime pattudest puhastatuna kord seista Sinu püha palge ees. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.