Õp Kristjan Luhamets tutvustas Pereraadio saatesarja “Koguduse lugu” seekordses osas Kihelkonna koguduse lugu.

Kihelkonna on Eesti kõige läänepoolsem kihelkond. Muinasajal asus siin üks Saaremaa olulisemaid sadamaid ja Kihelkonna juurde kuulusid ka Mustjala ümbrus ja Sõrve saar. Kivikirikut hakati siia ehitama 13. sajandi keskel. Kõigepealt ehitati praegune altariruum. Seejärel, 1254. a. jagati Kihelkonna võrdselt Liivi ordu ja Saare-Lääne piiskopi vahel. Üheskoos jätkati kiriku ehitamist. Silma jääb, et ühelöövilise pikihoone läänevõlvik on teistega võrreldes lühem. Tõenäoliselt kavandati siia suurt Vestfaali tüüpi torni, umbes nagu on Pöides, aga saarlaste ülestõusu puhkedes jäi ehitus 1260. a. pooleli. Pärast ülestõusu mahasurumist loovutas piiskop ehitusõiguse ordule. Vastutasuks nõudis piiskop torni ehitamisest loobumist, kuna sellel oleks võinud olla sõjaline tähtsus. Niisiis ühendati juba valmis ehitatud läänevõlvik suure kaarava kaudu pikihoonega, püstitati lõunapoolne eeskoda ja kirik kaeti võlvidega. Kihelkonna Mihkli kirik valmis tõenäoliselt veel 1260. aastatel. Umbes samal ajal eraldus Sõrve saarel, millest oli kujunemas poolsaar, iseseisev Jämaja kogudus. 

14. sajandi teises pooles raiuti Kihelkonna kiriku altariruumi põhjaseina kaks avaust armulaua andide hoidmiseks. Lisaks peaaltarile püstitati katoliku ajal kirikutesse kõrvalaltareid. 1522. aastal oli Kihelkonna kirikus kokku viis altarit. Usupuhastus jõudis Saaremaale 1562. a. kui hakkas kehtima luterlik Taani kirikuseadus. 

Üks Eesti vanemaid reformatsioonijärgseid altariseinu valmis Kihelkonna kirikus aastal 1591. Sellele on maalitud püha õhtusöömaeg ja altariseina tiibadel on armulaua seadmissõnad nii ladina kui saksa keeles. Altariseina ülemises osas on teine maal, mis kujutab ülestõusnud Kristuse võidukat väljumist hauast. 

1604. a. sai Kihelkonna kirik kantsli, mida tänaseni kasutatakse igal pühapäeval. 1605. a. lasi Taani asekuberneri abikaasa Anna Lücke ehitada Kihelkonna kirikust 20 km kaugusele Mustjala kabeli. 1646. a. asutati seal iseseisev Mustjala kogudus. Kihelkonna kirik oli algselt ilma tornita, kuid kellad siiski olid. Need asusid kõrgel viiluluugi varjus. 1638. a. ehitati eraldiseisev kellatorn kirikust sajakonna meetrit kaugusele rannavallile. Sealt kostis kutse palvele nii maale kui merele. 

60 aastat teenisid Kihelkonna kogudust isa ja poeg: Heinrich ja Jacob Kohl, esimene 20, teine 40 aastat – mõlemad jäid siia kogu eluks, samuti Jacob Kohli väimees Johann Christoph Röser – ka tema tööaastad möödusid kõik Kihelkonnal. Pärast seda, kui Röser oli 22 aastat Kihekonna kogudust teeninud, suri ta 1710. aastal katku. Kolm aastat varem oli kogudus lasknud valada uue tornikella, mida rahvasuus nimetati hiljem Karl XII kingituseks. 

Pärast Põhjasõda teenis 43 aastat Kihelkonna kogudust David Johann Rahr. Enamiku sellest ajast oli ka Mustjala kogudus tema hoole all. Perekondlik side Kihelkonna eelmiste vaimulikega tekkis siis, kui Rahri tütar abiellus Jacob Kohli pojapojapojaga. Kui 1740. a. algas Upa külas vennastekoguduse ärkamine ja see levis üle Saaremaa, kujunes terav vastuolu liikumise pooldajate ja vastaste vahel. Superintendent Eberhard Gutsleffi ettepanekul loodi asja uurimiseks komisjon, mille koosseis kujunes talle endale ebasoodsaks. Teiste hulgas kuulus komisjoni Kihelkonna koguduse õpetaja David Johann Rahr. Pärast juhtivate vendade vangistamist ei julgenud herrnhutlased mõnda aega Saaremaale tulla. Alles aastakümneid hiljem kogus ärkamine siin taas uut hoogu. 

Õpetaja Jacob Christian Hirschhausen oli Noarootsi kirikuõpetaja Christian Hasselblatti tütrepoeg. Hirschhausen õppis Halle ülikoolis. Tema äi oli Kuressaare koguduse õpetaja Johann Reuter, kes kuulus vennastekogudusse. Hirschhauseni väimees Johann Gottlieb Kleiner teenis samuti Kihelkonna kogudust ja suri jutluse ajal 24. augustil 1786. a. Kleinerit meenutab Kihelkonna kirikus marmorist hauamonument. 

Erinevalt õpetaja Leonhard Samuel Swahnist, kes läks 1766. aastal Kihelkonnalt ära Kuressaare kogudust teenima, tuli tema väimees Johann Werner Gilzebach, kes oli vahepeal ametijärje Kuressaares oma äialt üle võtnud, 1788. aastal Kihelkonna kogudust teenima. Siia jäi ta elu lõpuni, samuti tema poeg Samuel Christoph Gottlieb Gilzebach. 

Aastal 1805 tehti Kihelkonna kirikus suurem remont ja muretseti orel. Selle ehitas Pärnu meister Johann Andreas Stein. Pillil oli üks manuaal ja 1812. a. lisas meister ka pedaaliosa. Täna on see Eesti vanim orel. Aasta varem ehitas sama meister küll Suure-Jaani oreli, kuid seal on algsest pillist järgi vaid prospekt ja üksikud viled. 1890. a. lisas Läti meister Friedrich Weissenborn Kihelkonna orelile teise manuaali ja neli registrit ning vahetas välja mängupuldi ja lõõtsa. Organist ja helilooja Peeter Süda alustas siin oma muusikuteed. Hiljem sai temast Tallinna Kõrgema Muusikakooli õppejõud. 

Õpetaja Gilzebachi ajal haaras vennastekoguduse ärkamine kogu Kihelkonna. Aastal 1837 oli siin vennaste liikmeid 28,4% elanikkonnast. See oli suurim osakaal kogu Põhja-Liivimaal. Kihelkonnas oli kuus palvemaja, kümme aastat hiljem koguni kaheksa. Lisaks peeti palvetunde ka kodudes. 

Seevastu vene õigeusku läks Kihelkonnal ainult 2,7% elanikest, ainult Viljandi kihelkonnas oli neid veel vähem (2,6%). Usuvahetus algas 1848. a. Muhu köster teinud ikaluse ajal laulu sellest kuidas jahulaevad pidid tulema ja kroonult toitmine algama. Atla vallast läks õigeusku üksainus peremees, Karalas ja Gotlandis vähesed, Tagamõisa ja Pidula pool võis veneusulisi sõrmedel üles lugeda. Seitsmes kogukonnas ei vahetanud keegi usku. Karala maadele toodi õigeusklikke Pöidest. Enamik usuvahetajaid olid Lümandal ja sinna ehitati ka kirik. 

Koplimetsa vennastekoguduse palvemaja valmis Mõisakülas 1879. a. Samal aastal tuli Kihelkonna koguduse õpetajaks Constantin Lementy, kes oli vendade suhtes kriitiline. Ka sakstega läks ta vastuollu ning pidi Kihelkonnalt lahkuma. Järgmine pastor Ludwig Masing lasi koolides palju kirikulaule pähe õppida. Nii pani ta Kihelkonna kirikus terve rahva laulma. 

Saaremaa prohvet Aleksander Toom jutlustas ka Kihelkonnal, ronis puu otsa ja kuulutas sealt. Toomi poeg Karl August Toom oli väsimatu töömees, Atla mõisa rentnik ja hiljem kirikumõisa rentnik. Aina ehitas ta maju ja laevu ning pani aluse Kihelkonna alevikule. Tema algatusel ja rahalisel toel ehitati Kihelkonna kirikule Saaremaa kõrgeim torn, mis oli ühtlasi tuletorniks. Torn pühitseti 1899. Reljeef ukse kohal kujutab ingel Miikaeli võitlust lohega. 

Enne esimest maailmasõda teenis Kihelkonna kogudust Arnold Habicht. Teda kutsuti Tartusse, aga ta ei tahtnud Kihelkonnat maha jätta. Siis aga suure neljapäeva varahommikul lendas läbi aknaklaasi tema voodi kõrvale kivi, mis temast napilt mööda läks. Viskaja oli kuritegeliku taustaga mees, kellele Habicht ei soovinud maad rentida. Samal hommikul saabus postiga järjekordne palve, et Habicht Tartusse tuleks. Habicht läks. Kihelkonna kogudust teenis edasi õpetaja Masingu väimees, hiidlane Hermann Mähle. 

Õpetaja August Jakobson oli hea iseloomu ja nõrga tervisega. Septembris astus ta ametisse, sai sügisel külma ja suvel kanti ta kalmistumulda. Kümmekond aastat teenis kogudust Arnold Janno, kelle kommunistid vangistasid ja Kirovis hukkasid. Tema ametiaega meenutavad 1933. aastal valatud tornikellad. Õpetaja Endel Kõpp lahkus Eestist 1944. aastal. 

Nõukogude võim sulges palvemajad ja võttis koguduselt ära hooned. Pastoraadi võtsid enda valdusse vene sõjaväelased ja hiljem tehti siia vanadekodu. Koplimetsa palvemaja suleti 1946 ning see muudeti teravilja- ja seemnehoidlaks. Kui Virita palvemaja lammutati, ehitati selle palkidest õpetaja Eduard Kalda jaoks kiriku juurde elumaja. 

1980ndatel valmistas Dolores Hoffmann Kihelkonna kirikule vitraaže. Õpetaja Elmar Reinsoo parandas torniplekki, kus see lahti oli tulnud. Üks mees läks mööda ja küsis: „Kas sa ei karda?“ – „Päevane aeg, keda ma siin ikka kardan!“ vastas õpetaja. Kui Sõmerale rajati suur hooldekodu, jäi Kihelkonna pastoraat tühjaks ja hakkas lagunema. 1980ndate lõpul tagastati see kogudusele. 

1990ndatel algatas Kihelkonna sõpruskoguduse Nokia pastor Markku Koivisto äratusliikumise, mis tõi rahvast kokku kõikjalt Soomest. Abiliseks Elmar Reinsoole sirgus Kihelkonnal tema poeg René Reinsoo, kes jätkab praegu koguduse teenimist. 11. juulil 2021 pühitseti restaureeritud kirikutorn, pidulikul jumalateenistusel laulis oma lapsepõlve kodukirikus ooperilaulja Ain Anger. Alates 2009 kostab kellahelin ka Kihelkonna vanast tornist.

“Koguduse lugu” on õp Kristjan Luhametsa autorisaade, mis on Pereraadio eetris neljapäeviti kell 10.45; 17.15 ja 23.15.

Saateid saab järelkuulata ka aadressil www.pereraadio.ee.

Vaata ka:

• EELK Kihelkonna koguduse koduleht kihelkonnakogudus.ee

1