Vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus. (Luuka 2:10-11)

Jõulupühad on aeg, mil väga paljud Eesti inimesed leiavad tee kirikusse: sündigu see siis jõulupühade jumalateenistustel, kontsertidel, koolide ja lasteaedade külastustel kodukirikusse või palvustel ja jumalateenistustel, mida vaimulikud peavad haiglates, hooldekodudes ja vanglates. Lisaks suured hulgad neid, kes saavad jõulusõnumist osa meedia vahendusel. 

Jõulupühade aegu tajume väga selgelt, et jõulude rõõmusõnum saab osaks mitte vähestele väljavalitutele, vaid kogu rahvale. Tajume sedagi, et lood eesti inimeste usuvõõristusest ja kirikukaugusest on tugevasti liialdatud. Kui oleme vaadanud neisse sadadesse silmapaaridesse, kes tänavusel pühadeajal on jõuluvalgusest osa saanud, siis võime koos nendega rõõmustada ja tänada Jumalat, et tohime vabal maal jõulusid pühitseda oma esivanemate usu ja kommete kohaselt. Las siis ollagi jõulud jätkuvalt meie rahva suurimad ja ilusamad pühad ning olgem eestlastena uhkelt ja rõõmsalt jõuluusku – seda usku, et Jumal on suurest armust ja halastusest meie vastu inimeseks saanud ning andnud meile meelevalla saada Tema lasteks! 

Jõuluajal võib aga kontrast moodsate, edukate, arenevate ettevõtete ja kogukondade ning kiriku lihtsuse vahel eriti silma paista. Mujal on toredad ja lõbusad inimesed, kes peavad vahvaid pidusid, tähistavad saavutusi ja kavandavad uusi. Kirikutes on sageli külm, inimesi ja töötegijaid on vähevõitu. Kirik ei ole atraktiivne tööandjana ega konkureeri tõhusalt vaba aja veetmise ja seltsitegevustega. Mõnede meelest on kirik liiga liberaalne ja mõnede meelest liiga konservatiivne. 

Kõige olulisem on siiski see, et me oleme Jeesuse Kristuse kirik. Tema kirik, kes sündis maailma mitte eriti hiilgavates oludes ja kellele polnud majas kohta (Lk 2:7). Kuningas Kristuse kirik, kes sisenes oma pealinna mitte lahinguratsul või võidukaarikul, vaid eesli, tavalise töölooma seljas. Kristuse kirik, kes ei tulnud valitsema, vaid teenima, kelle aujärg oli ristipuu ja kelle võit ristisurm. 

Jõulupühade ajal on paljud inimesed taas pöördunud kiriku poole. Sageli on need inimesed, kes on vaevatud ja koormatud edu, sära, hiilguse, tubliduse, saavutus- ja tõhususvajaduse ikke all ning otsivad hingamist oma hingedele (Mt 11:28). Küll on hea, et igas koguduses ja kihelkonnas on jätkuvalt olemas need maailma meelest narrid ja nõrgad, keda Jumal on valinud (1Kr 1:27), et pühakodade uksed oleksid tulijaile avatud ning rõõmusõnum sõnas ja muusikas kõlaks kogu rahvale. 

Tänan teid teie ustava meele, pühendunud teenimise, armastuse ja eestpalvete eest ning soovin teile kogu südamest õnnistatud jõulupühi ja armurikast uut aastat!

+Marko Tiitus