Usupuhastuspühal kogunesid esmakordselt EELK uute piiskopkondade sinodid

Usupuhastuspühal kogunesid esmakordselt EELK uute piiskopkondade sinodid

Neljapäeval, 31. oktoobril 2024, tähistas Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) usupuhastuspüha uue peatükiga kiriku juhtimises – esmakordselt kogunesid kõigi EELK uute piiskopkondade sinodid.

EELK XXXI Kirikukogu otsustas 30. aprillil luua kiriku juhtimistasandina neli piiskopkonda: Tallinna peapiiskopkond, Põhja-Eesti piiskopkond, Lõuna-Eesti piiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkond.

Neljapäeval tulid esmakordselt kokku uute piiskopkondade sinodid, et kuulata ettekandeid nii ajaloost ja teoloogiast kui ka tänapäeva kirikuelu väljakutsetest ning arutleda tulevikuplaanide üle.

Tallinn

Tallinna sinodil osalenud vaimulikud (Erik Peinari foto)

Tallinna Toomkoolis toimunud Tallinna peapiiskopkonna ja Põhja-Eesti piiskopkonna sinodil osales ligikaudu 150 inimest. Põhja-Eesti piiskop Ove Sander pidas ettekande teemal „Piiskopkond kiriku teenistuses: teoloogilisi ja praktilisi lähtekohti“, prof Randar Tasmuth rääkis teemal „Otsime üheskoos kiriku identiteeti ja tegusust soodustavaid lahendusi“, ning kaasettekande tegi praost Tauno Toompuu. Videosilla vahendusel kõneles peapiiskop Urmas Viilma teemal „Juhtorganite valimised kaasamise teenistuses“. Praost Jaak Aus ja asekantsler Ülle Keel andsid ülevaate koguduste juhtorganite valimisteks valmistumisest. Päev lõppes usupuhastuspüha missaga Tallinna Toomkirikus.

Piiskop Ove Sanderi sõnul jäi kõlama uhke ja hea tunne, et ollakse luterlased ja võidakse rõõmsa meele, Issanda armu ja lootusega vaadata oma kiriku tulevikku. „Inspireerivad rühmatööd, hea osadus,“ võttis piiskop kokku.

Tartu

Tartu sinodil osalenud vaimulikud (Tiit Kuusemaa foto)

Lõuna-Eesti piiskopkonna sinod algas usupuhastuspüha jumalateenistusega Tartu Pauluse kirikus. Teenistusel osales üle 30 vaimuliku Lõuna-Eesti piiskopkonna kogudustest, liturgias teenisid kaasa praostid ja piiskop emeeritus Joel Luhamets, jutluse pidas piiskop Marko Tiitus, kes ka pühitses armulaua.

Pauluse kiriku krüptisaalis toimunud sinodikoosolekul osales enam kui 80 vaimulikku ja sinodisaadikut erinevatest Lõuna-Eesti piiskopkonna kogudustest. Hommikuses osas kuulati ettekandeid prof dr Thomas-Andreas Põderilt ja õpetaja Robert Bunderilt, mis lähtusid EELK-s tänavu heaks kiidetud teoloogilise arutelu strateegiast. Thomas-Andreas Põder kõneles teemal „Kiriku õpetusvastutus ja teoloogiline arutelu: ristiteoloogilise (evangeelse luterliku) dogmaatika vaade“, Robert Bunder käsitles aga teemat „Teoloogilised voolud EELK-s: erinevused ja sarnasused, võimalikud kokkupõrkekohad ja koostöövõimalused“.

Piiskop Marko Tiituse ettekanne „Nooruslikkus, vaimulik erksus, suheterikkus – pilk EELK ja Lõuna-Eesti piiskopkonna tulevikku“ oli sissejuhatus teemarühmades arutatud kiriku noortetöö ja noorte kaasamise, vaimuliku kasvamise ja vaimulike praktikate ning suhete ja koostöövõrgustike teemadele.

Haapsalu

20241031 Saare-Lääne piiskopkonna sinodil osalenud Haapsalu Jaani kirikus (Illimar Toometi foto)

Saare-Lääne piiskopkonna sinod toimus Haapsalus ligi sajakonna osalejaga. Haapsalu Jaani kirikus tervitas osalejaid päeva moderaatori rollis Lääne praostkonna vikaarõpetaja Kristel Engman. Alguspalve pidas piiskop emeeritus Tiit Salumäe.

Päeva avakõne, mida olid kuulama tulnud ka Haapsalu põhikooli ajaloohuvilised õpilased, pidas Haapsalu linnuse juhataja, ajaloolane Jaak Mäll. Ta rääkis põhjalikult keskaegse Saare-Lääne piiskopkonna viimaste piiskoppide ja rüütelkonna suhtumisest reformatsiooni ideedesse ning nende ideede praktilistest väljunditest 16. sajandi alguse Lääne-Eestis.

Teise ettekande pidas videosilla vahendusel Läti Evangeelse Luterliku Kiriku Ljepaja piiskopkonna piiskop Hans Martin Jonsson, kes rääkis Läti piiskopkondade loomise kogemusest. Kui lõunanaabrite kiriku praostkondade ja piiskopkondade sinodid kogunevad igal aastal, siis üldkiriku sinod 400 delegaadiga toimub iga nelja aasta tagant. Tuleval kevadel valitakse ka uus Läti peapiiskop, kes asub ametisse 31 aastat teeninud peapiiskop Janis Vanagsi järel.

Kolmanda ettekande väliseesti piiskopkonna enesekorraldusest pidas Haapsalu koguduse õpetaja Mart Salumäe. Ta tõi välja, et väliseestlaste jaoks on tähtis hoida emakeelt ja kultuuri võõras keelekeskkonnas, samal ajal kui kodumaa kirikul on ülesanne säilitada kristlik pärand ja usk.

Päeva viimase ettekande piiskopkonna eklesioloogiast pidas Stockholmi eesti koguduse õpetaja dr Tiit Pädam. Saare-Lääne piiskopkonna 500. reformatsiooni aastapäeva jumalateenistus toimus Haapsalu Toomkirikus, kus teenisid sinodil osalenud vaimulikud, lauluga teenis Toomkoguduse koor ja orelil mängis organist Lia Salumäe.

Euroopa noorte kokkutulek

Kõigil sinoditel räägiti ka eelolevast Euroopa noorte kokkutulekust, mis toimub aastavahetusel Tallinnas ja mida korraldavad Eesti Kirikute Nõukogu kutsel Taizé vennaskond ja tema abilised. Sinoditel vaadati Taizé vennaskonna prioori, vend Matthew, videotervitust ning sündmust aitasid kohapeal tutvustada vennaskonna liikmed.


Vaata ka: