EELK Noortekogu 26.-27.09 sõnum

Pärnus toimunud esimesel EELK Noortekogul osalenud noored, kes esindasid 42 EELK kogudust, koostasid ja kinnitasid järgneva sõnumi, mida nende valitud esindajad tutvustavad ka sügisesel Kirikukogul.

26.- 27. septembril Issanda aastal 2025 kogunes Pärnus esimest korda ajaloos Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Noortekogu. Kahe päeva vältel olid koos 56 EELK koguduste poolt volitatud delegaati (18-35 eluaastat) ja vabakuulajat (15-35). Kui siia juurde lisada külalised, siis võttis Noortekogust osa 73 inimest. Esindatud olid 42 EELK kogudust, mis on ligi neljandik kõigist EELK koguduste arvust. Kahe päeva sisse jäid nii ühine jumalateenistus ja palvused kui ka ettekannete kuulamine, paneeldiskussioon ja ühine arutelu väikerühmades. Käesolev tekst on kokkuvõte Noortekogul arutatust ja annab edasi Noortekogu sõnumi laiemale avalikkusele. Selle sõnumi on heaks kiitnud EELK Noortekogu delegaadid.

Noortekogu eesmärkideks on tuua kokku EELK noored üle Eesti, teadvustada noorte rolli oma kiriku otsuste kujundamisel nii kodukoguduse kui ka üldkiriku tasandil ning aktiviseerida noori kaasa lööma nendel erinevatel tasanditel. Noortekogu soovib pakkuda foorumit, kus noored saavad julgelt ja selgelt väljendada oma sõnumit meie kiriku oleviku ja tuleviku kohta. Ja seda sellisel viisil, et see sõnum leiaks ka kandepinda laiemalt EELK-s.

Noortekogu ei ole ühekordne üritus, vaid hakkab toimuma igal aastal. Me kutsume üles kõiki EELK kogudusi, ka neid, kes sel aastal oma esindajaid ei saatnud, saatma tulevikus noori nii delegaatidena kui ka vabakuulajatena osalema EELK Noortekogul.

Noortekogu toimumine on olnud paljude inimeste igatsus. Noortekogu toimumist on nõu ja jõuga toetanud EELK Konsistoorium ehk kirikuvalitsus eesotsas peapiiskop Urmas Viilmaga. Samas ei ole Noortekogu kirikuvalitsuse poolt korraldatud üritus noortele, vaid Noortekogu korraldaja on Noortekogu juhatus, mille kõik kuus liiget on aktiivsed EELK noored. Noortekogu põhikirja järgi on juhatuse liige ka noorsootöö assessor, kes tagab sidepidamise konsistooriumiga, kuid samas on juhatuse enamuses EELK noored, kellel puudub otsene side kirikuvalitsusega.

Selleaastase Noortekogu teemaks oli “Luterlik identiteet”. Koos arutasime, mis teeb meist luterlased, mis põhimõtted on meile luterlastena olulised ja mis on luterliku kiriku väljakutsed moodsa ajastu kontekstis.

1. Mis meid ühendab noorte luterlastena

EELK on erinevate vagaduslaadide ja teoloogiliste koolkondade poolest rikas kirik. Ka meie noored tegutsevad väga eriilmelistes kogudustes. See EELK mitmekesisus on nii võimalus kui ka väljakutse. Käesoleval Noortekogul oleme küsinud, mis meid ühendab, samal ajal tunnustades, et on tõekspidamisi, mis meid eristavad. Oluline on märkida, et meid eristavad tõekspidamised ei peaks olema meid automaatselt lahutavad.

Meid ühendavad ühine ajalugu ja traditsioon, mille pärijad oleme Eesti luterlikus kirikus. Ühine piibellik teoloogiline pärand ja liturgia, mille abil saame koos korrastatud viisil teenida meie Jumalat. Liturgia on EELK jumalateenistusi ühendav struktuur, mis loob meis turvatunde, julgustades käima erinevates EELK kirikutes. Samas on kogudustes erinevad liturgia versioonid, mis vahel võivad tekitada võõristust. On tore, et vaimulikel ja kogudustel on võimalus luua liturgia vastavalt oma paikkonna eripäradele.

Luterliku identiteedi üheks osaks on ka patutunnistus. Kristlastena oleme kõik ekslikud ja puudulikud inimesed, kes ei ole kuidagi ära teeninud Jumala armu ja halastust. Samas avab Jumal meile läbi Kristuse taevalikud aarded. Nii saame ühest küljest ausalt tunnistada Jumala ja teiste inimeste ees, et me oleme patused ja puudulikud, teisalt saame kiidelda Jumala suurest armust ja headusest Jeesuses Kristuses, mis meile kõigile osaks on saanud.

EELK teoloogilist mitmekesisust, mida tajuvad ka meie noored, saab kirjeldada mitut moodi. Üheks võimaluseks on kasutada mudelit madalkirik-kõrgkirik-rahvakirik.

Madalkiriklik arusaamine rõhutab isiklikku usukogemust, Kristuse risti kesksust, Piiblit ainsa õpetusallikana ja kristlaste aktiivset rolli nii koguduses kui ka ühiskonnas. Kõrgkiriklik arusaam rõhutab kiriku katoolsust ehk selle üksolemist, vaimuliku ameti ja sakramentide (püha ristimine ja armulaud) kandvat rolli kiriku olemises. Rahvakiriklik arusaam rõhutab kiriku kui kogukonna olulisust, kiriku ja kultuuri ühtsust ning kiriku kohustust teenida kristliku sõnumiga kogu rahvast, kelle keskele ta on asetatud.

Nende tõekspidamiste vahel võib esineda arusaamatusi. Meie arvates tuleks neid erisusi näha kiriku rikkusena, kuna kirik vajab nii madalkiriklikku üleskutset äratusele, pöördumisele ja tõsisele usuelule, kõrgkiriklikku rõhuasetust kiriku üksolemisele ja Jumala armuvahendite ehk sakramentide olulisusele ja rahvakiriklikku nägemust kiriku üldrahvalikust missioonist, mille järgi kirikul on kohustus ka laiemalt ühiskonda teenida kristliku sõnumiga.

2. Väljakutsed ja puudujäägid EELK-s noorte pilgu läbi

Meie hinnangul on üheks suuremaks väljakutseks noorte osas EELK-s suhtumine “sa oled veel liiga noor”. Vaimulik küpsus ei ole otseselt seotud vanusega ja iga ristiinimene on kutsutud üldisesse preesterlikku teenimisse. Seetõttu on loomulik, et ka noored saavad ja tohivad kirikus aktiivselt kaasa lüüa. Sageli aga puudub kogudustel valmisolek noori vastu võtta ja neile ülesandeid usaldada, mistõttu jäävad paljud pärast esmast kontakti, näiteks leerikooli läbimist, koguduse jaoks kadunuks.

Me toome välja, et EELK laiad piirid peaksid võimaldama mitmekesiseid tegevusi. Ühest küljest võiks õppida vabakogudustelt noorsootöö elavust, rõõmu ja aktiivsust, teisalt ei tohiks luterlik noortetöö igas asjas teisi matkida. Vajalik on tasakaal, peab olema ka ruumi mõtiskluseks, süvenemiseks ja vaimulikuks kasvuks. Erilise väärtusena näeme me erinevaid väikerühmi ja osadusringe, kus väiksemas seltskonnas saab turvaliselt mõtteid jagada ja usus kasvada.

Üheks probleemiks on ka see, et noortele ei usaldata ülesandeid, ehkki just nimelt ühised teenimisvõimalused loovad sügavamaid sidemeid kirikuga. Meie vaatenurgast on oluline ka see, et kirik ei jääks oma müüride vahele, vaid liiguks välja kogukonda ja oleks nähtav seal, kus noored viibivad, näiteks sotsiaalmeedias. Meie jaoks on oluline, et kirik ei muganduks ilmaliku ühiskonnaga, vaid katsuks uuenduslikud ideed läbi oma usualuste, Piibli ja luterlike usutunnistuskirjade, põhjal. Sõnum ise on muutumatu, kuid meetodid, kuidas seda noorteni viia, peavad olema ajakohased ja arusaadavad.

Oluline väljakutse on ka õpetuse teadvustamine. Me näeme, et EELK-s tuleb selgemalt eristada baasküsimusi, milles ei tehta järeleandmisi, ja sekundaarseid teemasid, kus erinevad seisukohad on võimalikud. Arvestada tuleb ka kontekstiga – väikestes maakohtades ja suurtes linnades on noortetöö võimalused ja vajadused erinevad, mistõttu peab lähenemine olema mitmekesine ja paindlik.

3. Soovitused ja ettepanekud noorte suuremaks kaasamiseks ja noorte rolli teadvustamiseks EELK-s

Koguduste ja praostkondade vaheline aktiivsem koostöö, eriti maapiirkondades, mis puudutab ühiste noorteürituste korraldamist.
EELK noorte liikmete senisest suurem valimine koguduse juhtorganitesse (nõukogu, juhatus) kui ka EELK põhikirjalistesse organitesse (kirikukogu, piiskopkonna nõukogud jms).
Noorte usaldamine koguduseõpetajate ja koguduse juhtorganite poolt erinevate ürituste korraldamises ja läbiviimises kogudustes.
Jätkuv kiriku juhtkonna tugi EELK Noortekogu korraldamisele ja läbiviimisele noorte poolt.
Lisaks Noortekogule ka muude kohalike foorumite loomine, kus noored saavad sõna nii oma kodukiriku kui ka terve EELK tuleviku osas.
Mitmekülgsete ja erinevate noorteürituste korraldamise osas julgustus ja tugi nii kohaliku koguduse kui ka üldkiriku tasandil.
Noortejuhtide ja noorte teoloogide kokkuviimine suuremaks koostööks ja ühisteks aruteludeks.
Luua tingimused noorte osaduse ja kuuluvustunde suurendamiseks läbi väikegruppide ja koolituste.

Oleme tänulikud EELK Noortekogu eest. Oleme kindlad, et EELK Noortekogu näol on tegemist meie kirikus uue ja vajaliku foorumiga, mis täidab meie kirikus väga olulist rolli. Jääme Jumala armust ootama järgmist EELK Noortekogu Issanda aastal 2026.