Nagu Eestis, nii toimusid ka põhjanaabrite pealinnas Helsingis mitmed pidulikud sündmused Eesti Vabariigi 107. aastapäeva puhul.

Tähtpäeva hakul koguneti Soome sõdades langenud Eesti vabatahtlike mälestusmärgi juurde Malmi kalmistul, kus said sõna Eesti Suursaadik Soomes Sven Sakkov ja piiskop Ove Sander. Piiskop Ove mõtiskles sellest, mis oli neile mitmele tuhandele eestlasele liikumapanevaks jõuks, et tulla appi oma hõimurahvale ning tõdes, et „lisaks Vabadussõja auvõlale oli siin kindlasti oma osa ka kristlikul ligimesearmastusel.“

Edasi suunduti Helsingi südalinna, kus toimus mälestuspalvus Eesti Vabadussõjas langenud Soome vabatahtlike matmispaigas Vanhakirkko pargis. Taas said suursaadik Sakkov ja piiskop Ove. Sedakorda rõhutas piiskop „meie Soome sõprade toetust Vabadussõjas koos teiste toonasete liitlastega, millel oli Jumala arm ja abi.“ Pärjad asetati nii Malmi kui Vanhankirkko kalmistute mälestusmärkide juurde.

Estofiil Eino Leino mälestusmärgi juures Esplanaadi pargis loeti tema luuletusi nii soome kui eesti keeles. Eriliselt kõlas Leino Ukrainale pühendatud luuletus aastast 1917 Leelo Tungla tõlkes, mille kohta oli tunne, et see on kirjutatud kas eile või täna. Elevust pakkus juba tavaks saanud ettevõtmine, mille käigus õnnestus suursaadikul kolmandal katselt pika ridva abil panna luuletajale pähe oma tekkel. Järgnes kohvilaud Esplanaadi restoranis Teateri.

Kaunist päeva jäi lõpetama pidulik vabariigi aastapäeva jumalateenistus Alppila kirkus, kus teenisid kaasa samas kirikus tegutsev koor Salonkikuoro, muusikud Vivika Oksanen ja Dagmar Õunap ning pühakirja lugejatena Tallinna Mustamäe koguduse noored. Piiskop Ove oli valinud jutluseks Jh 8:31-36, kõneldes Jumala Sõnasse jäämisest, Kristuse jüngriks olemisest, tõe tunnetamisest ning vabadusest nii isiklikus kui riiklikus plaanis, mida saab anda meile ainult Kristus. Piiskop reageeris murega ka vabariigi seekordse aastapäeva kõnedest läbikumanud mõttele nagu Eesti elu ja tulevik oleks vaid „meie endi kätes“, nimetades seda „meie rahvusliku patu DNA-ks, kuna rahva tulevik sõltub ainuüksi Jumalast ning sellest, kas ja kuidas me täidame Jumala tahtmist ja järgime Kristust.“ Ta lisas, et „see ei vähenda milgi viisil meie enda osa ja vastutust, kuid meie Vabariigi sünd, elu ja püsimine on Jumala and ja ime.“ Piduliku sündmuse lõpul ootasid osalejaid kohvilaud ja rahvuslikes värvides maitsev tort.

Vabariigi aastapäeva panid kokku Helsingi eestikeelne kogudusetöö, Soomepoiste pärimusühing, Soome-Eesti seltside liit, Tuglase selts ja Eesti Suursaatkond Soomes.

1