25. mail kutsus Jumal ajast igavikku suure Eesti patrioodi, vanima ja tuntuima baltisaksa suguvõsa liikme parun Volker von Buxhoevedeni (17. juuli 1941 – 25. mail 2025). 

Volker von Buxhoeveden sündis 17. juulil 1941 Litzmannstadtis (Poolas), kuhu tema vanemad olid ümber asustatud nagu teisedki baltisakslased vastavalt Stalini ja Hitleri kokkuleppele. Hariduselt ja ametilt oli Volker von Buxhoeveden kunstnik. Ta lõpetas õpingud Kieli ja Hamburgi kunstiülikoolides 1966. aastal kujunduskunstniku ja graafikuna ning tegutses aastaid vabakutselise kunstnikuna Belgias.

Väga oluline oli talle tema perekonna aastasadade pikkune seotus Vana-Liivimaaga kogu Eestiga ja Lätiga. Esimest korda oli tal võimalik tulla Eestisse koos vanematega 1980. Tema vanemad olid ülesse kasvanud Eestis ja valdasid vabalt eesti keelt. Perekond on seotud Eestiga rohkem kui seitsesada aastat. Ta soovis külastada Saaremaad, Haapsalut, Lihulat, Koluveret, Tartut ja teisi paiku, aga see ei olnud sellel ajal veel okupeeritud Eestis välismaalasel võimalik.

Kui Eesti sai vabaks, oli tema soov külastada Eestit, muinasjutumaad, millest vanemad olid temale lapsepõlves palju rääkinud. Reiside tulemusena andis ta koos fotograafi Charles Mahaux’ ja baltisakslasest ajakirjaniku Bernd Nielsen-Stokkebyga 1991 välja ühe esimese Lääne inimestele Eestit tutvustava esindusliku fotoalbumi «Estland ein Traum». Eeessõna kirjutas Arnold Rüütel.

Eesti iseseisvuse taastamisele elas parun kaasa veel oma Belgia kodus. Ta võttis vastu Eesti esindajaid ning aitas alustada tööd Brüsseli Eesti saatkonnal. President Arnold Rüütel andis 20. juunil 2002 Kadrioru lossis talle üle Maarjamaa Risti teenetemärgi ja ütles: „Eestil on põhjust teid tänada selle eest, et olete suure pühendumusega aidanud Eestit Euroopale tagasi võita.“ Parun ütles teenetemärki vastu võttes: „Minu jaoks ei saa olla kõrgemat autasu kui Maarjamaa Risti orden, sellega sulgub kaar, mis ulatub keskajast tänapäeva.“ Ta pidas sellega silmas, et piiskop Albert, kes oli samuti von Buxhoeveden, pühendas Läänemere ääres ristiusu vastu võtnud ala Neitsi Maarjale. Eesti sai tuntuks kui Maarjamaa ja presidendil Lennart Meri asutas riikliku teenetemärgi Maarjamaa Rist.

Alates 2014 elas parun Buxhoeveden koos abikaasa Ninaga Tallinnas Pirital.

2008 otsustas ta luua autasu „Buxhoevedeni Rist.“ Konsiilium pidas esimese koosoleku Haapsalu toomkirikus, mille on ehitanud üks tema esivanematest piiskop Hermann. „Buxhoevedeni Risti“ on ta andnud Priit Herodesele; piiskop Philippe Jourdanile, Toomas Peekile, Peep Pillakule, Vello Salole, piiskop Tiit Salumäele, Jaan Tammele ja peapiiskop Urmas Viilmale.

Mul oli au anda paruni 80. sünnipäeval talle üle EELK tänukiri eriliste teenete eest kristliku kultuuritraditsiooni hoidmisel ja edendamisel.

Volker von Buxhoevedeni teeneks on kristlike kultuuritraditsioonide hoidmine ja edendamine rahvusvahelisel tasemel (Saksamaal, Belgias, Soomes, Eestis) ja kaasaaitamine Eesti iseseisvuse taastamisele.

Requiem aeternam, dona eis Domine, et lux perpetua luceat eis!

Volker von Buxhoeveden lahkus meie hulgast 25. mail 2025, ärasaatmine toimub Haapsalu piiskoplikus toomkirikus 1. juunil kell 14.00. Muldasängitamine toimub Haapsalu Vanal kalmistul.

Tiit Salumäe
Emeriitpiiskop

Vaata ka:

• Peep Pillak, IN MEMORIAM: suur Eesti patrioot, aadlimees Volker von Buxhoeveden lahkus teispoolsusesse, Postimees 26.05.2025