Piiskop Marko Tiitus viibib kuni laupäevani laupäevani Saksamaal, Kurhessen-Waldecki Evangeelse Kiriku sinodil Hofgeismaris. Tänavuse sinodi peateema on “80 aastat sõja lõppemisest – ühine töö õiglase rahu nimel”. Sinodil käsitletakse II Maailmasõja lõppemise 80. aastapäeva tähendust tänapäeva kontekstis, arutletakse kiriku rolli üle rahu edendamisel ning otsitakse võimalusi, kuidas kirikud saaksid ühiselt panustada õiglase rahu loomisse praeguses konfliktiderohkes maailmas.

Neljapäeval, 8. aprillil jutlustas piiskop Tiitus sinodi avajumalateenistusel, mis oli pühendatud II Maailmasõja lõppemisele. Oma jutluses keskendus ta Jeesuse sõnadele: “Mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle.” Piiskop laiendas selle kirjakoha tähendust, küsides, kas ka väikesed rahvad pole need “pisemad vennad”, kelle teenimine ja õiguste kaitsmine on Kristuse teenimine. Ta rõhutas, et õigus enesemääramisele, iseseisvusele ja vabadusele pole pelgalt poliitiline loosung, vaid sügavalt kristlik väärtus ning osa Jumala loodud väärikusest.

Jutluses tõi piiskop Tiitus esile II Maailmasõja lõppemise erineva tähenduse Lääne-Euroopas ja Balti riikides. Kui Saksamaal tähistatakse 8. maid kui rahu ja vabaduse päeva, siis Eesti jaoks ei toonud sõja lõpp mitte vabanemist, vaid uue okupatsiooni Nõukogude võimu näol. Piiskop sidus ajaloolise kogemuse tänapäevaga, viidates Ukraina sõjale ja sellele, kuidas Venemaa naabrid tunnetavad hirmu ja ebakindlust. Ta rõhutas kristliku solidaarsuse ja partnerluse tähtsust, öeldes: “Me ei palu mitte kaastunnet, vaid vendlust. Sest Kristuse ihu ei tunne riigipiire.”

Isikliku näitena tõi piiskop Tiitus loo kirikunõunik Burchard Liebergist, kes aitas Eesti kirikut nõukogude ajal, saates talaarinööpe, teoloogilist kirjandust ja muud vajalikku. Piiskop lõpetas oma jutluse tänusõnadega Saksa kirikule toetuse, sõpruse ja solidaarsuse eest ning palvega, et Jumal õnnistaks nende võimet näha ja teenida “kõige pisemaid” – ka riikide ja rahvaste seas.

Kurhessen-Waldecki Evangeelne Kirik

Kurhessen-Waldecki Evangeelne Kirik on üks EELK partnerkirikutest Saksamaal. Eesti kiriku neljal praostkonnal (Valga, Ida-Harju, Järva ja Lääne) on partnerlussuhted Kurhessen-Waldecki kiriku kirikuringkondadega. 

Kurhessen-Waldecki Evangeelne Kirik (saksa keeles Evangelische Kirche von Kurhessen-Waldeck ehk EKKW) on ühinenud protestantlik kirikuorganisatsioon, mis tegutseb endise Hesse-Casseli ja Waldeck-Pyrmonti vabariigi Waldecki osa territooriumil. See kirik on Saksamaa Evangeelse Kiriku (EKD) liige ning kuulub ka Evangeelsete Kirikute Liitu ja Reformeeritud Allianssi.

EKKW loodi 1934. aastal Hessen-Kasseli ja Waldecki protestantlike kirikute ühinemisel. Kiriku tegevuspiirkond hõlmab umbes 10 000 ruutkilomeetrit Põhja- ja Ida-Hessenis ning Schmalkaldeni piirkonnas Tüüringis.

2020. aasta seisuga oli EKKW-l 767 149 liiget, mis moodustab 41,4% piirkonna kogurahvastikust 2. Alates 2019. aastast on kiriku piiskopiks Beate Hofmann, kes enne piiskopiks valimist töötas Wuppertal/Betheli kirikliku kõrgkooli diakooniateaduste professorina.

Partnerlussuhted EELK-ga

EELK ja Kurhessen-Waldecki Evangeelne Kirik on sõlminud koostöölepingu, milles nad tunnistavad, et on kutsutud ühiselt tunnistama evangeeliumi, teenima inimesi ning tegema koostööd. EELK peab suhteid Kurhessen-Waldecki Evangeelse Kirikuga üheks oma pikajalisemaks, ulatuslikumaks ja tihedamaks partnerluseks 6.Kahe kiriku vaheline koostöö on olnud mitmekülgne. Näiteks 2023. aasta oktoobris toimus Kurhessen-Waldecki maakiriku ja partnerkirikute 6. rahvusvaheline naiste konverents teemal “Naiste võimestamine kirikus ja ühiskonnas”, kus arutati muu hulgas soolise vägivalla vastu võitlemist ning töötati välja visioon, mille kohaselt kirik toetab õiguskaitse andmist ja seadusandluse kujundamist.

Kaanefotol: Marko Tiitus koos piiskop Beate Hofmanniga Hofgeismari kirikus