
Ülemaailmse eestlaste koostöökomisjoni koosolekul rõhutati eesti keele säilitamise olulisust diasporaas
Täna, 13. mail 2025 toimus veebi vahendusel ülemaailmse eestlaste koostöökomisjoni koosolek, kus peamiseks teemaks oli uue tegevuskava aluspõhimõtete läbirääkimine. Koosolekul arutati ESTO 2025 festivali ja Laulu- ja Tantsupeo ettevalmistusi ning pöörati erilist tähelepanu eesti keele säilimisele väliseesti kogukondades.
Välisminister Margus Tsahkna juhtimisel toimunud koosolekul andsid erinevate valdkondade esindajad ülevaate 2024. aasta tegevuskava elluviimisest ning arutati ülemaailmse eestluse 2026-2029 tegevuskava koostamist. Koosolekul osalesid Kultuuriministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Siseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Välisministeeriumi esindajad.
EELK piiskop Ove Sander esindas koosolekul kiriklikku teenimist koos Siseministeeriumi esindaja Ilmo Auga. Piiskop Sander tõi välja erineva olukorra diasporaa kogudustes: “Meil on diasporaas kogudusi, kes toimivad hästi ning meie poolne abi piirdub vaid kaasas olemisega. On aga rida kogudusi ja kogukondi, kus kirikutöö on hääbumas või ka kogudus on juba suletud, seal on vaja meie poolset selget toetust, et taaskäivitada või vähemasti hoogustada nendes paikades vaimulikku teenimist.”
Piiskop juhtis tähelepanu ka uutele ja kasvavatele eestlaste kogukondadele välismaal: “Samuti on meil täiesti uusi ja kasvavaid eestlaste kogukondi, nagu Hispaanias ja Kesk-Floridas, kus tuleks tähelepanu pöörata just koguduse tegevuste algatamisele.”
Koosolekul arutati kolme peamist tegevussuunda: Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine välismaal; üleilmse eestlaskonna kaasamine Eesti ühiskonna ellu ja arengusse ning koostöö edendamine ja kvaliteetsete teenuste tagamine; Eestisse tagasipöördumise ning Eesti eluga (taas)kohanemise toetamine.
Üleilmse eestluse diplomaatiline eriesindaja Marin Mõttus juhtis arutelu, mille käigus väliskogukondade esindajad said esitada ettepanekuid ülemaailmse eestluse 2026–2029 tegevuskavasse ning hinnata varasemate tegevussuundade tulemuslikkust.
Koosolek andis olulise sisendi uue tegevuskava koostamiseks, mis peaks tagama eesti keele ja kultuuri säilimise ning arengu väliseesti kogukondades ka tulevikus.