Tallinna toomkirikus 31. märtsil kogunenud EELK piiskoplik nõukogu käsitles oma tänasel istungil kirikuelu korralduse ja arenguga seotud teemasid, mis puudutavad nii koguduste igapäevast teenimist kui ka EELK ühiseid suundumusi. Päevakorras olid praostkondade ja kaplanaatide möödunud aasta kokkuvõtted, uue jumalateenistuse korra rakendamine, teoloogilise arutelu senine käik ning tagasiside keskkassa reformi kohta.

Istungi üheks põhiteemaks kujunes tagasivaade eelmisele aastale praostkondades, kaplanaatides ja vaimulike konverentsi kontekstis. Nõukogu liikmete refleksioonides keskenduti sellele, millised on olnud kiriku piirkondlikes üksustes olulisemad arengud, rõhuasetused ja kogemused. Nii tõid ettekanded kokku pildi EELK eri osade senisest käekäigust ning aitasid sõnastada küsimusi, mis vajavad edasist tähelepanu kogu kirikus.

Olulisel kohal oli ka uue jumalateenistuse korra kasutuselevõtu ülevaatamine. Teema tuli päevakorras esile kahel tasandil: esmalt praostkondade kogemuste ja tagasisidena ning seejärel kirikuülese ülevaatena, mille esitas piiskop Marko Tiitus. Arutelu keskmes oli, kuidas uus kord on kogudustes vastu võetud, milliseid tähelepanekuid on selle rakendamisel tehtud ning kuidas toetada ühtsema jumalateenistuselu kujunemist kogu EELK-s.

Nõukogus vaatati üle ka teoloogilise arutelu senine käik ja tulevikuplaanid. Sellekohase ülevaate andis samuti piiskop Marko Tiitus. Teema haakus varasematel aastatel alustatud aruteluprotsessiga, mille eesmärk on aidata kirikul käsitleda õpetuslikke ja ühiskonnas kõneainet pakkuvaid küsimusi läbimõeldult, osapooli kaasavalt ning kiriklikku osadust hoides. Tänane istung võimaldas hinnata, kuidas seni kavandatud arutelusuunad on edasi liikunud.

Kolmanda suurema teemavaldkonnana käsitleti keskkassa reformi. Tagasisidet reformi kohta küsiti esmalt praostidelt ja teistelt piiskopliku nõukogu liikmetelt ning seejärel andis teemast ülevaate kantsler Andrus Mõttus. Arutelu puudutas reformi mõju kiriku toimimisele ja koguduste praktilisele elule ning võimaldas koondada seni saadud kogemusi ja tähelepanekuid.

Piiskopliku nõukogu tänane istung tõi seega kokku neli laiemat rõhuasetust: ülevaate kiriku piirkondlikest rõõmudest-muredest, uue jumalateenistuse korra rakendamise, teoloogilise arutelu edenemise ning keskkassa reformi senise vastuvõtu. Neid teemasid ühendab küsimus, kuidas hoida kiriku õpetuslikku, liturgilist ja korralduslikku elu ühtaegu sidusa ning tegelikke vajadusi arvestavana.

Esinduslik kogu

Piiskoplik nõukogu on peapiiskopile abiks kiriku juhtimisel ja oluliste kirikuelu küsimuste käsitlemisel, samuti kiriku õpetuslike seisukohtade kujundamisel. Selle liikmed on peapiiskop, piiskopid, praostkondade praostid, peapiiskopi poolt kirikukogusse nimetatud kaks kaplanaatide esindajat ning kaks Vaimulike konverentsi poolt kirikukogusse valitud liiget. Peapiiskop emeeritus ja piiskop emeeritus võivad piiskopliku nõukogu koosolekust osa võtta hääleõigusega.

Piiskopliku nõukogu võimkonda kuulub õpetusse ja liturgiasse puutuvate otsuste vastuvõtmine, soovituste andmine konsistooriumile ja teistele kiriku organitele kirikuelu paremaks juhtimiseks ja korraldamiseks ning usu ja kõlbluse alal tekkivate vaidluste lahendamine.

2