Õp Kristjan Luhamets tutvustas Pereraadio saatesarja “Koguduse lugu” seekordses osas Mustamäe koguduse lugu.

Mustamäe on tekkinud kunagise Keila kihelkonna servale Jälgimäe mõisa maadele. Mõisa omanik Nikolai von Glehn rajas 1886. aastal looduskauni Mustamäe klindi servale oma uue kodu, nn Glehni lossi. Tookord asus seal linnalähedane mets. Veidi eemal raudtee juures hakkas Glehn rajama Nõmme linna. 

Suurem ehitustegevus algas Mustamäel Nõukogude ajal. Esimesed paneelmajad valmisid 1964. aastal. Esimene 16-korruseline tornelamu kerkis 1974. a. See oli toona Tallinna kõige kõrgem elamu. 1960ndatel kolis Mustamäele Tallinna Polütehniline Instituut ja 1971. a. valmis Mustamäe Polikliinik. 

1969. aastal kolis üks Võrumaa mees oma laste juurde Mustamäele. Kohkumusega avastas ta, et „selles suures liinas es oleki kirikut!“. Paar aastat hiljem leidsid lapsed postkastist raskepärase kujundusega ametliku ümbriku. Selles oli kompartei keskkomitee blanketil venekeelse tekst: „Seltsimees Artur-Eduard Schilling, Käesolevaga teatame, et NSV Liidu Kommunistliku Partei Keskkomiteel ja Ministrite Nõukogul ei ole kavas võtta kiriku ehitamist Tallinna, Mustamäe linnaossa järgmise viisaastaku plaanidesse.“ Selgus, et papa oli saatnud mitmetele ametiasutustele kirju palvega võtta kiriku ehitamine kiiremas korras ehitusplaanidesse. 

Pimedal nõukogude ajal elas Mustamäel frantsiskaani munk Johannes ehk Ilmar Kesa (1935 – 2004). Tal oli kombeks käia linnas ringi suure ristiga. Selle järgi paljud teda teadsidki – mees ristiga. Mustamäel ühel vabal platsil rajas Johannes lopsaka viljapuuaia ja kasvatas lilli. Sealt viis ta ande haiglatesse, hooldekodudesse ja vanglatesse. Lapsed, kes tema aias mängisid, nimetasid seda paradiisiaiaks. Johannes kutsus ligi ka möödakõndivaid üliõpilasi ja ütles neile, et see paik on Kristuse poolt ära valitud. 

Aastakümnetega sai Mustamäest Tallinna kõige rahvarohkem asum. Aastal 2001 moodustati siin Eesti suurim raviasutus: Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Mustamäe on tihedalt täis ehitatud. Platsile, mille eest Johannes hoolitses, kavandati spordisaali, kuid see jäi millegipärast ehitamata. Tühjana seisis plats suurte kortermajade vahel. 

Enne 2005. aasta kohalikke valimisi kirjutas Postimehes linnaosavanem Kalle Mihkels, et Mustamäel peaks olema oma kirik. Küllap oli teisigi, kes nõnda mõtlesid. Aastatel 2003 – 2006 elas Mustamäel Ehitajate teel Norra päritolu misjonär Bård Norheim. Ta uuris, kas Norra Misjoniselts oleks valmis toetama koguduse rajamist Eestis. Mustamäe tundus õige koht muuhulgas põhjusel, et see asub Kristiine ja Õismäe vahel. Norra Misjoniselts andis oma heakskiidu. 

30. juulil 2008. a. saatis Tallinna praost Jaan Tammsalu ametivendadele e-kirja, milles teatas, et „Tallinna praostkond koostöös Norra Luterliku kiriku ja meie kiriku misjoniseltsidega on käivitamas Tallinnas Mustamäe koguduse rajamise projekti.“ Niisiis oli vaja leida vaimulik või tulevane vaimulik, kes usub, et just uut Mustamäe kogudust rajades täidab ta kõige paremini Jeesuse antud misjonikäsku. Bård Norheim arvas, et see inimene võiks olla Tiina Klement. Seitse aastat oli Tiina juhtinud Viljandi Jaani koguduse noortetööd. Seejärel läbis ta üheaastase diakoniõppe Norras. Vaevalt jõudis ta Mustamäega seotud ettepaneku vastu uudishimu tunda, kui ta juba koguduse rajajana ametisse seati. 

Septembris 2008 kogunes esimest korda väike hulgake – viis täiskasvanut ja üks laps – koguduse rajamise pärast palvetama. Koos loeti Luuka 10:1-11, kuidas Jeesus läkitas jüngreid rõõmusõnumit kuulutama. Järgneva paari aasta jooksul kohtuti igal nädalal. Kogunemistest kasvas välja tulevase Mustamäe koguduse tuumik. Jumalateenistuste pidamiseks otsis algatusrühm sobivaid ruume, eelistatult Mustamäel. Esialgu kasutati nii Usuteaduse Instituudi, Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Jaani kiriku kui ka Nõmme Rahu kogudusemaja ruume. Püsivaks paigaks sai 2010. aasta sügisel Mustamäe linnaosavalitsuse keldrisaal. Kui seni peeti jumalateenistusi kord kuus, siis keldrisaalis hakkasid need olema igal pühapäeval. Aasta hiljem lisandusid kord kuus perejumalateenistused. 

23. novembril 2010. a. võeti Mustamäe Maarja-Magdaleena kogudus vastu EELKsse. Sama aasta jaanuaris pühitseti Tiina Klement diakoniks, aasta hiljem sai temast Mustamäe koguduse õpetaja. Lisaks jumalateenistustele ja palvustele alustas kogudus laste- ja diakooniatööga. 

Järgmisel aastal pakkus linnaosavanem Helle Kalda kiriku ehitamiseks välja platsi Kiili 9. See oli ka ainus vaba koht kui allesjäänud metsa mitte arvestada. Metsa kogudus ei soovinud. Nii Mustamäe kogudus kui Tallinna elanikud olid selgelt vastu puude langetamisele, pealegi oli soov rajada pühakoda inimeste keskele. Aastal 2012 allkirjastati leping, millega Tallinna linn andis EELK’le hoonestusõiguse kiriku ehitamiseks. Järgnes arhitektuurikonkurss, millest võttis osa 31 kollektiivi. Võitjaks kuulutati Karisma Arhitektid ehk Margit Valma, Mait Väljas, Risto Parve, Kai Süda ja Martin Kinks. 8. septembril 2013. a. pühitses peapiiskop Andres Põder Mustamäe kiriku ehitusplatsi. Alles siis said koguduse rajajad teada, et nad seisavad samal maatükil, kus kunagi munk Johannes aeda haris. 

Nüüd oli aeg annetusi koguda ja ehitusjoonised valmistada. Igal sügisel peeti kiriku platsil kirikuaia päevi, mis andsid teada, et siia kerkib ühel päeval kirikuhoone. Lisaks korraldas kogudus teoloogilisi loenguid, suviseid lastelaagreid ja ekskursioone, 2013. a. alustati toidupakkide jagamist vähekindlustatud peredele. Linnaosavanema sõnul oli töö, mida kogudus tegi, hindamatu. Kogudus kasvas tasapisi. Ühel meelel oldi palves ning toodi tänu ja kiitust Issandale. Pärast igat jumalteenistust kaeti tee- ja kohvilaud. 

2017. aasta märtsis algasid ehitustööd, nurgakivi asetati 8. juunil 2017 ja jõuludeks oli kirik katuse all, uksed-aknadki ees. Seejärel tuli rahapuudusel teha ehitusse paus. Tööd jätkusid 2019. aasta esimeses pooles. Siis ehitati valmis elektri- ja ventilatsioonisüsteemid, valati esimese korruse põrand ja kirikusaali seinad. Lõpuni ehitati vaid kontoriruumi osa, mille abipraost Arho Tuhkru pühitses 25. augustil 2019. a. jumalateenistuste pidamise paigaks. Pühitsemispäeva jumalateenistus algas õieti Mustamäe Linnaosavalitsuse keldrisaalis. Pärast tänupalvet tõsteti väljas olevale autole altar, ristimisvaagen, krutsifiks, küünlajalad ja toolid. Koguduserahvas seadis sammud uude kirikusse, kus vastvalminud kantseleiruum võeti kasutusele nii jumalateenistuste kui koguduse muude tegevuste paigana. 

Järgmine paus kestis ehitustöödes üle kolme aasta. Sellesse aega jäi koroonakriis, mis piiras koguduse kooskäimisi. Alates 2020. aasta septembrist tegutseb EELK Misjonikoor Mustamäe koguduse koorina. 26. aprillil 2022. a. kogunes Mustamäe pooleliolevas pühakojas EELK Kirikukogu. Sama aasta juunis peeti Mustamäel Kirikupäevad, mille korraldamises osalesid lisaks Mustamäe Maarja-Magdaleena kogudusele ka EELK Misjonikeskus, Mustamäe Kristlik Vabakogudus, Eesti Metodisti Kiriku Tallinna Lootuse kogudus ja Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Vineyard Tallinna kogudus. Kirikupäevad vältasid terve nädala ning kandsid pealkirja “Usk, lootus, armastus”. Mitmesuguseid üritusi, kontserte ja näituseid jagus nii väikestele kui suurtele osalejatele. 

Mustamäe kiriku ehitustööd algasid taas 2023. aasta juulis. Valmimas on noorte ruumid, külaliskorterid, kohvik, fuajee viimistlus ja kirikusaal. Peagi võib oodata kogu kiriku pühitsemist. 

“Koguduse lugu” on õp Kristjan Luhametsa autorisaade, mis on Pereraadio eetris neljapäeviti kell 10.45; 17.15 ja 23.15.

Saateid saab järelkuulata ka aadressil www.pereraadio.ee.

1