Ajalookirjanduse aastapreemia kandidaadiks esitati kokku 17 eelmisel, 2019. aastal ilmunud eestikeelset raamatut. Nende seas tunnustati nominendina ühesisukama ja kaunima teosena ka Priit Rohtmetsa koostatud raamatut „Kaheksanda sajandi lävepakul. Tallinna Toomkool 1319–2019.“ Seekordse ajalookirjanduse aastapreemia pälvis Epi Tohvri monograafia Tartu keiserliku ülikooli esimesest rektorist ja ülikooli asutamisdokumendi koostajast Georges Frédéric Parrot’st.

Ajalookirjanduse aastapreemia nominendid olid:

Krista Aru. Jaan Tõnisson — rahvajuht ja riigivanem, 1.–2. osa. (Riigivanemad). Tartu: Rahvusarhiiv
Anneli Banner. Eesti aia ajalugu. [Tallinn]: Hea Lugu
Eesti linnaehituse ajalugu. Keskajast tsaariaja lõpuni. Peatoimetaja ja koostaja Lilian Hansar. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia
Reet Hiiemäe. Usundid ja vaimsed õpetused Eestis. Tallinn: Varrak
Tallinna ajalugu, I–IV. Peatoimetaja Tiina Kala, toimetaja Toomas Tamla, koostajad Tiina Kala, Lea Kõiv, Olev Liivik. Tallinn: Tallinna Linnaarhiiv
Janet Laidla, Toivo Kikkas. Akadeemiline vabariik. Tartu Ülikooli üliõpilaskond läbi aja. Tartu: Tartu Ülikooli muuseum
Eesti sõjaväevormi lugu 1918-1940. Koostanud Ülle Kraft. (Eesti Sõjamuuseumi — Kindral Laidoneri Muuseumi toimetised, 9). Viimsi: Eesti sõjamuuseum — kindral Laidoneri muuseum
Mai Levin. Johann Köler (1826–1899). Tallinn: Eesti Kunstimuuseum
Reformatsioon — tõlked ja tõlgendused. Koostanud Piret Lotman. (Eesti Rahvusraamatukogu toimetised, 16. Raamat ja Aeg, 5.) Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu
Anu Mänd. Keskaegsed altarid ja retaablid. (Eesti kirikute sisustus, 4.) Tallinn: Muinsuskaitseamet
Kaheksanda sajandi lävepakul. Tallinna Toomkool 1319–2019. Koostanud Priit Rohtmets. (Toomkooli toimetised, 3.) Tallinn: Tallinna Toomkool
Ars Academica. Tartu Ülikooli 100 kunstiteost. Koostanud Ingrid Sahk, Moonika Teemus. Tartu: Tartu Ülikooli muuseum
Jaan Tamm. Muinas-Tallinna otsimas. [Tallinn]: Argo
Vabadussõja mitu palet. Sõda ja ühiskond aastatel 1918–1920. Koostanud Tõnu Tannberg. (Rahvusarhiivi toimetised, 3 (34).) Tartu: Rahvusarhiiv
Epi Tohvri. Georges Frédéric Parrot: Tartu Keiserliku Ülikooli esimene rektor. [Tartu]: Tartu Ülikooli Kirjastus
Jaak Valge. Eesti parlament 1917–1940. Poliitiline ajalugu. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu
Aldur Vunk. Pärnu koolid. (Valikud ja otsused.) [Tallinn]: Argo

Ajalookirjanduse aastapreemia eesmärk on tunnustada paremate ajalooraamatute autoreid, hinnata kord aastas eesti ajalooteaduse hetkeseisu ning tõsta avalikkuse huvi ajaloo ja ajaloolaste töö vastu. Aastapreemia kandidaadiks võib esitada kõiki kalendriaasta jooksul ilmunud eestikeelseid ajalooalaseid originaalkäsitlusi. Raamatute hindamisel on kriteeriumiks käsitluse teaduslik tase ning uudsus. Lisaks arvestatakse raamatu tehnilist teostust kujunduse, trükkimise ja köitmise osas.

Preemiat annavad välja Akadeemiline Ajalooselts, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond, Pärnu muuseum, Rahvusarhiiv, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, Tallinna Linnaarhiiv,  Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituut, Tartu Linnamuuseum, Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut ning Tartu Ülikooli muuseumid.

Ajalookirjanduse aastapreemia statuut

Ajalookirjanduse aastapreemiad on seni pälvinud:

2019 Epi Tohvri. Georges Frédéric Parrot: Tartu Keiserliku Ülikooli esimene rektor
2018 Heino Arumäe. Eesti ja Soome: sõjast sõjani
2017 Jüri Kivimäe. Rektor Hans Kruus
2016 Eesti kunsti ajalugu. 6, 2. osa. Koostanud Jaak Kangilaski
2015  Siksälä kalme. Heiki Valk, Silvia Laul
2014  Heinrich Stahli elu ja looming. Piret Lotman
2013  Eesti ajalugu III. Vene-Liivimaa sõjast Põhjasõjani. Koostanud Enn Küng
2012  Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg. Koostanud Anti Selart
2011  Ladina rahva seas. Aivar Jürgenson
2010  Eesti kunsti ajalugu. 5. Koostanud Mart Kalm
2009  Inna Põltsam-Jürjo. Liivimaa väikelinn Uus-Pärnu 16. sajandi esimesel poolel
2008  Arvo Tering. Eesti-, liivi- ja kuramaalased Euroopa ülikoolides 1561–1798
2007  Eestlane muutuvas ajas. Ea Jansen
2006  Rein Helme. Kindralfeldmarssal Barclay de Tolly
2005  Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Peatoimetaja Sulev Vahtre, tegevtoimetajad Ago Pajur ja Tõnu Tannberg
2004  Liivimaa valgustaja August Hupel 1737–1819. Indrek Jürjo
2003  Lahtirakendamine. Eesti Vabariigi majanduse stabiliseerimine 1918–1924. Jaak Valge
2002  Keskus — tagamaa — ääreala. Uurimusi asustushierarhia ja võimukeskuste kujunemisest Eestis. Koostanud ja toimetanud Valter Lang
2001  Rootsi majanduspoliitika Narva kaubanduse küsimuses 17. sajandi teisel poolel. Enn Küng
2000  Esimene ülevenemaaline rahvaloendus Tartus 28. jaanuaril 1897. Veiko Berendsen, Margus Maiste
1999  Üks hä tru ja öige sullane. Elust Rootsi sõjaväes Eesti- ja Liivimaal 1654–1700. Margus Laidre
1998  Eesti Rahvakultuur. Koostanud ja toimetanud Ants Viires, Elle Vunder
1997  Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917. Toomas Karjahärm, Väino Sirk
1996  Maakaitseväekohustus Balti kubermangudes 19. sajandi 1. poolel (1806–1856). Tõnu Tannberg
1995  Seltsid ja ühiskonna muutumine: talupojaühiskonnast rahvusriigini. Toimetanud Ea Jansen, Jaanus Arukaevu