Vaimulike konverents kiitis heaks EELK ühtse peajumalateenistuse korra
EELK vaimulike konverents kiitis üksmeelselt heaks ühtse jumalateenistuskorra eelnõu sõnalise osa, mis hakkab kehtima uue lauluraamatu ilmumisega.
23.-24.01 Tartus kogunenud EELK vaimulike konverentsil oli üheks päevakorrapunktiks ühtse jumalateenistuskorra eelnõu, mida tutvustas EELK jumalateenistuselu ja kirikumuusika komisjoni esimees piiskop electus Marko Tiitus. Konverents kiitis üksmeelselt (58 poolt- ja 3 vastuhäälega) heaks eelnõu sõnalise osa, mille oli välja töötanud jumalateenistuselu ja kirikumuusika komisjon koosseisus Marko Tiitus (esimees), Piret Aidulo, Mart Jaanson, Tuuliki Jürjo, Toomas Nigola, Gustav Piir, Sigrid Põld, Marek Roots, Joel Siim ja Kaido Soom. Komisjoni töö lähtepunktiks oli eelmisel aastal vaimulike konverentsil langetatud otsus koostada EELK ühtse peajumalateenistuse kord (missa ja sõnajumalateenistuse kord), mis lisatakse uude lauluraamatusse.
Ühtne jumalateenistuskord on koostatud kombinatsioonina Agenda (1951) ja Kirikukäsiraamatu (2009) liturgilistest kordadest, püüdes saavutada tasakaalu ühtlustamise ning erinevate variantide mitmekesisuse vahel. Piiskop electus Marko Tiitus selgitas, et mõnedes jumalateenistuse osades on mindud ühtlustamise teed: näiteks algab jumalateenistus trinitaarse algustervitusega (Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel. Aamen.), esimesele ja teisele piiblilugemisele vastab või laulab kogudus Tänu olgu Jumalale, koguduseelu puudutavad teated on viidud jumalateenistuse lõppu. Mõnede teiste jumalateenistuse osade puhul on jäetud valikuvõimalus: kogudus laulab Kyrie (Issand, halasta. Kristus, halasta. Issand, halasta.) kas patutunnistuse kinnitusena nagu see on Agendas, või vahetult enne Gloria’t nagu on harjutud Kirikäsiraamatut kasutavates kogudustes. Mõlemal variandil on oma sisseharjunud praktika, aga ka teoloogilised ja liturgialoolised põhjendused. Samuti võib iga kogudus ja vaimulik otsustada, kas lugeda usutunnistust teise lektsiooni ja päeva laulu vahel, või peale jutlust, vastusena kuuldud ja kuulutatud Sõnale.
Ühtne jumalateenistuse kord ei sisalda kõiki liturgi (vaimuliku) tekste ja palveid, samuti mitte üksikasjalikke juhiseid jumalateenistuse läbiviimiseks, vaid ainult jumalateenistuse üldist korda ning koguduse ühiseid palveid, vastuseid ja vastulaule. See on mõeldud paigutamiseks uue koostatava lauluraamatu lisasse, et võimaldada kirikulisel selle abil jumalateenistusel osaleda.
Ühtse jumalateenistuskorra eelnõu saadeti vaimulikele tutvumiseks ja parandusettepanekute tegemiseks detsembris 2023. Marko Tiituse sõnutsi laekus komisjonile 13 parandusettepanekut, millest komisjon arvestas rohkem kui pooltega. „Vaimulikelt saadud kirjalik ja suuline tagasiside oli positiivne ja toetav, see innustab komisjoni oma tööd jätkama ning annab kindluse, et oleme astumas suurt sammu oma kiriku liturgiliste praktikate ühtlustamise ja korrastamise suunas. Ühtlustamine ei tähenda, et igal pool peaks peetama jumalateenistust täpselt ühtmoodi. Uus ühtlustatud kord pakub valikuvõimalusi ning endiselt on ruumi kohalike tavade jaoks. Kuid ühtlustatud korra kasutuselevõtmisega ületame vastuolu Agenda ja Kirikukäsiraamatu kasutajate vahel ning anname võimaluse mõlema liturgilise traditsiooni kombineerimiseks,“ ütles Tiitus.
Edasi jätkab jumalateenistuselu ja kirikumuusika komisjon tööd ühtse peajumalateenistuse korra muusikaga. Kui uus kord on koos lauluraamatuga kasutusele võetud, siis tuleb asuda ka ühtse agenda ehk kirikukäsiraamatu koostamisele, mis sisaldab kogu vajaminevat liturgilist materjali vaimuliku ja kirikumuusiku jaoks.
Vaata ka:
1
