5. pühapäev pärast ilmumispüha

Issand toob valguse ette pimedusse varjunud asjad ning teeb avalikuks inimsüdamete kavatsused.

– 1Kr 4:5b

Jeesus räägib tähendamissõna külvajast, kes külvab head seemet oma põllule. Aga ka tema vastane külvab oma seemneid. Mõlema külvatud seeme kasvatab vilja, kuid inimene ei suuda alati vahet teha, kust läheb piir Jumala ja kurjuse riigi vahel. Alles aegade lõpul eraldab Jumal terad sõkaldest ning hea halvast. Seepärast tuleb lasta Jumala sõnal meie sees tööd teha. Usklikud suudavad taluda üksteise nõrkusi ja oodata kannatlikult Jumala lõikusaega.

Me palvetame: Jumal, meie taevane Isa, me täname Sind, et Sa külvad head ja puhast sõnaseemet meie südamesse. Vala meie peale Püha Vaimu kui vihma, et Sinu seeme võiks idaneda, ja takista kurja vaenlast hea seemne hulka umbrohtu külvamast. Lase meid sõnades ja tegudes Sinule meelepärast vilja kanda Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

(Video: õp Enn Auksmanni mõtisklus)