ESTO päevad jätkusid Narvas kirikukontserdi, tule vastuvõtu ja ühise laulupeoga

Ülemaailmne eestlaste festival ESTO 2025, mis sai alguse Stockholmist, jätkus nädalavahetusel pidulikult kodu-Eestis, tuues piirilinna Narva kokku hulgaliselt rahvast nii lähemalt kui ka kaugemalt. Pühapäev oli tihedalt täis sündmusi, mis ühendasid vaimuliku mõtiskluse, võimsa muusika ja ühise laulurõõmu.

Pühapäev algas Narva Aleksandri Suurkirikus piduliku missaga, mis tõi ajaloolise pühakoja rahvast tihedalt täis. Jutluses toetus piiskop Ove Sander Luuka evangeeliumi sõnadele „Tulge, sest kõik on juba valmis“, tõmmates paralleeli taevase peokutse ning ESTO ja saabuva laulupeo vahele. „Me oleme kuulnud kutset ja me oleme tulnud. Me oleme tulnud siia Narva ja mõne päeva pärast Tallinnasse üle kogu Maarjamaa, aga samuti maailma kõige kaugematest paikadest,“ sõnas piiskop, rõhutades üheskoos olemise ja tegutsemise väge, mis annab jõudu ka argipäevadeks.

Jumalateenistusele järgnes hingemattev muusikaelamus, kui ettekandele tuli Cyrillus Kreegi Reekviem. Teose esitasid ühendjõududena kaks Rootsi ja kaks Eesti koori koos orkestriga. „Imeline teos kõlas imeliselt,“ võttis piiskop Sander kontserdi kokku.

Seejärel liikus pidu Narva sadamasse, kus võeti pidulikult vastu laulupeotuli. Tervituskõnedega esinesid Narva linnapea Katri Raik ja piiskop Ove Sander. Oma sõnavõtus rõhutas piiskop tule ja selle teekonna sümboolset tähendust. „Igale saavutusele eelneb tavapäraselt pikk teekond ning tule tulemine igasse maakonda sümboliseerib selle tule ja rõõmu tulemist meie igaühe ellu,“ ütles ta. Piiskop palus tulele ja selle teekonnale Jumala õnnistust, et see tuli „ühendaks meid üksteisega ja Jumalaga.“

Päeva kulminatsiooniks kujunes ESTO ja Narva linnapäevade ühine laulupidu, mis tõi kokku erakordselt palju osavõtjaid. Oma kõnes arendas piiskop Sander edasi ESTO läbivat mõtet „üheskoos“. Ta selgitas, et see pole lihtsalt koosolemine, vaid sügavam üksolemine, mida väljendab ka festivali ingliskeelne moto „as one“. „Tõeline „üheskoos“ olemine eeldab midagi, mis seob ja ühendab meid jäägitult. Selleks on meie ühised eesmärgid ja ühine alus. Aluseks aga meie ühine kristlik pärand ja väärtused,“ sõnas piiskop, kutsudes üles hoidma ja tugevdama sidemeid, et olekski vaid üks eestlaskond ja üks Eesti, mida ühine laul ja Jumala õnnistus tugevdavad.