Jeesuse tuntud tähendamissõnas (Mt 25:14–30) räägitakse teenijatest, kellele anti erineval hulgal talente.

• Need, kes kasutasid neile usaldatut targalt ja kasvatasid väärtust, said kiita.
• See, kes kartis ja mattis oma talendi maha, oli hirmul ja kartis, said pahameele ja karistuse osaliseks.

Kui mõtleme looduhoiu ja looduskeskkonna peale, on meie talendid mitte ainult oskused ja raha, vaid ka:

• Metsad ja sealsed hüved (seened, marjad, puit, süsinikusidumine, ulukiliha) ja põllud (põllusaadused);
• tuul ja päike;
• vesi, puhas õhk ja elurikkus;
• tehnoloogia ja ressursid, mis võivad teenida elu või kaasa tuua hoopiski kahju.

Kui me kasutame loodut hoolimatult, hävitades elurikkust ja tekitades saastet või näiteks meie tegevuse raames tekivad jäätmed lähevad ainult põletusse või prügimäele ja liigiti kogumisele ja taaskasutusele/ringlussevõtule ei mõtle, oleme nagu teenija, kes mattis oma talendi maha.
Kui aga hoolime ja arendame neid elu teenistuses, toome Jumalale au ja inimestele head.

Tänapäeva kristlase valikud

Jäätmete liigiti kogumine ja ringmajandus

Iga ära visatud prügi on meile usaldatud ressurss, mis ei kao iseenesest ära. Kui viskame kõik ühte konteinerisse või kasutame ühekordseid tooteid (plastnõud, kõrred, poekotid jne), on see kui talendi maha matmine.

• Liigiti kogumine, ringlusse suunamine ja korduskasutus annavad jäätmetele uue elu. Nii väldime uute ja esmaste ressursside (kaevanduste avamist, nafta ammutamist) kasutuselevõttu ja seeläbi teeme head nii elusloodusele kui pidurdame maakera temperatuuri kasvu. Temperatuuri kasvu (tingitud CO₂ kasvu tõusust atmosfääris) piiramine on kõigi huvides, sest fakt on see, et üha sagenevad põuad, üleujutused, tervisemured, rändeküsimused ja vaesuse kasv on temperatuuritõusuga korrelatsioonis. Seega üha enam tuleb maksumaksjate raha kulutada edaspidi tagajärgede likvideerimiseks. Ei tundu tegevus, mis paneks talendi kasvama, vaid pigem suhtumine, et paneme pea liiva alla ja küll teised lahendavad.

Seega on ressursside raiskamise vähendamine (ühekordsete nõude kasutamise lõpetamine, poes korduskasutatava koti kasutamine, tanklate ühekordsed kohvitopside kasutusest loobumine jne), jäätmete sortimine väike, aga sügavalt vaimne tegu: austus Jumala looduse vastu ja armastus ligimese vastu, sest reostuse ja raiskamise mõju tabab kõige rohkem haavatavaid kogukondi ja tulevasi põlvkondi.

Tuule- ja päikeseenergia

Piibli valguses on tuul ja päike Jumala loodud talendid, mis ootavad tarka kasutust.

• Tuuleparkide ja päikeseenergia arendamine aitab vähendada fossiilkütuste kasutust ja aeglustada kliimamuutust, mille tagajärjed lähevad inimkonnale üha rohkem maksma sh Eesti maksumaksjatele. Lisaks viimastele aastate kaitsekulutuste tõusule kasvavad edaspidi veelgi intensiivsemalt kulud näiteks põllumeestele põudade ja üleujutuste ohjamisele, võõrliikidega võitlusele jne. Näeme ju seda praegu Läti, Eesti eriolukordade vaatest. Lõpuks maksame maksumaksjatena selle kõik meie kinni.
• Samal ajal tuleb arvestada lindude, looduse ja kohalike kogukondadega – kasv ei tohi tulla elu arvelt.

Tähendamissõna talentidest õpetab: tõeline kasv on see, mis kasvatab elu, mitte ainult numbreid majanduses.

Kuidas siis hoida majanduse ja looduse tasakaalu?

Kristliku maailmapildi järgi ei ole eesmärk lõputu tarbimine, vaid elu kestmine ja viljakus.

Oleme ju teadlikud, et iga arendus (tööstushoone, kaubamaja, turismikeskus vms rajamine) toob mikrotasandil mingi häiringu – ka tuulepark või päikesepark mõjutab loodust.

Küsimus on proportsioonis ja eesmärgis: kas meie tegevus lõppkokkuvõttes kasvatab elu ja vähendab kahju, või kahandab loodut ja tulevikuvõimalusi? Toon näite minu arusaamisest tasakaalust. Näiteks võtame valdkonna metsade majandamine. Olen seisukohal, et metsi tuleb majandada. Majandatud mets pakub meile ehitusmaterjali, töökohti ja majanduskasvu. Kui aga riiklik linnustiku seire näitab langustrende juba kümneid aastaid nii põllulindude ja metsalindude puhul, siis on küsimus, kas peaksime oma metsade majandamises midagi muutma ja korrigeerima?

Vastus on, et peame küll, seega kuskil on mindud liiale ja esimene asi on põhjused välja selgitada, arutada läbi leevendusmeetmed ja kahjustamise trendi pidurdada, et see siis pöörata majandamise ja looduhoiu tasakaalu poole. Õnneks viimased 10 aastat näitavad, et metsalindude arvukus taastub ja liigub positiivses suunas. Sarnaselt on aga küsimus ka põllumajanduses, mis on intensiivistunud viimastel aastakümnetel ning kahjuks on näha ka põllulindude arvukuse langust ja selle jätkumist. Kuskil on seega mindud üle piiri. 

Patt, vastutus ja meeleparandus

Piibli mõistes ei seisne patt ainult valedes sõnades või tegudes, vaid ka vastutuse eiramises.

• Kui me sulgeme silmad looduslike tagajärgede ees, on see sama, mis talendi matmine.
• Kui aga teeme väikeseid samme hoolivuse ja taastamise suunas, osaleme Jumala loomingus ja lunastuses.

Kristlase ülesanne ei ole leida ideaalset nullmõju, vaid olla ustav haldaja, kes julgeb tegutseda vastutustundlikult ja elu teenides.

Lõpusõnum: ära mata oma talenti

Tähendamissõna talentidest kõlab ka tänapäeval loodushoiu vaatenurgast kui kutse meeleparandusele ja tarkusele:

• Kasvata elu, mitte prügi.
• Käi ringluse, mitte raiskamise teed.
• Kasuta tuult ja päikest, kuid tee seda hoolides.
• Jäta ruumi ka neile, kel pole häält – lindudele, loomadele, tulevastele põlvkondadele.

Iga kord, kui paned jäätmed õigesse konteinerisse, valid taastuvenergia, istutad puu või säästad loodust, tood sa Jumalale tagasi kasvava talendi, mitte maha maetu.

„Sest kes on ustav väikeses, see on ustav ka suures.“
(Lk 16:10)

Peep Siim
EELK Looduhoiukomisjoni liige
EKN Looduhoiu töögrupi liige 
Rannamõisa koguduse liige
Ametikoht: Kliimaministeerium, ringmajanduse osakonna juhataja.