Mustamäel kogunes EELK Kirikukogu

Mustamäe Maarja Magdaleena kirikus pidas 25. ja 26. novembril oma esimese istungjärgu Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku XXXII Kirikukogu.

Kirikukogu valis kantsleri ja assessorid järgmiseks ametiperioodiks. Kantsleri ametis jätkab õpetaja Andrus Mõttus. Assessoriteks valiti ka uueks ametiajaks praost Katrin-Helena Melder, praost Toomas Nigola ja Mattias Haamer.

Istungjärgul võeti vastu EELK 2026. aasta eelarve, mis määrab kiriku tegevuse rahalised raamid järgmiseks aastaks.

Kirikukogu kuulas ära EELK noortekogu sõnumi noortekogu esindajatelt ning tõdes noorte suurema usaldamise ja kaasamise vajadust kirikuelus.

Kirikuvalitsuse liikmed tutvustasid EELK strateegia tegevuskava aastateks 2025–2028. Arengukava käsitleb kiriku peamisi prioriteete ja eesmärke järgmise nelja aasta jooksul.

Kirikukogu muutis vaimulike ametiaja pikenemise korda

Kirikukogu võttis vastu EELK kirikuseadustiku §-de 58, 88 ja 94 muutmise seaduse, mis reguleerib vaimulike ametiaja pikenemist. Muudatused rakenduvad 1. jaanuarist 2027.

Uue korra kohaselt saavad vaimulikud jääda pensionile riikliku pensioniea saabumisel. Seni kehtis vaimulikele üldine 65-aastane vanusepiirang. Muudatus võimaldab vaimulikel kasutada ka eelpensioni ning politsei ja kaitseväe eripensioni võimalusi.

Vaimulik saab ise otsustada oma ametiaja pikenemise üle. Peapiiskop või piiskop annab oma otsusest kirjalikult teada kirikukogule hiljemalt aasta enne riikliku pensioniea saabumist. Preester või diakon teatab oma otsusest konsistooriumile hiljemalt kuus kuud enne pensioniea saabumist.

Kirikukogu otsustas seada vaimulike ametiaja pikenemise piiriks 75 eluaastat. Kirikuvalitsuse esitatud eelnõus oli piiriks 72 eluaastat, kuid kirikukogu tõstis seda kolme aasta võrra.

Pärast pikenemise otsuses nimetatud tähtaja saabumist või 75-aastaseks saamist siirdub vaimulik emerituuri. Emerituuri siirdunud vaimulik saab jätkata vaimulikku teenimist kokkuleppel ametisolevate vaimulikega, kuid ta ei saa kirikus või koguduses enam kanda juhi vastutust.

Kaalukatel põhjustel – näiteks vaimuliku tervisliku seisundi ootamatu halvenemine – võib kirikukogu saata pikenenud ametiajaga peapiiskopi või piiskopi emerituuri enne pikenemise otsuses nimetatud tähtaega. Samuti võib konsistoorium kaalukatel põhjustel saata pikenenud ametiajaga diakoni või preestri emerituuri enne kavandatud tähtaega.

Praostkonna nõukogud saavad rohkem ilmikuid

Kirikukogu võttis vastu Tallinna praostkonna poolt algatatud EELK kirikuseadustiku § 168 muutmise seaduse, mis suurendab ilmikute osakaalu praostkondade nõukogudes.

Muudatuse kohaselt kuuluvad praostkonna nõukogusse ameti poolest piiskop, praost ja abipraost. Nõukogu valitavad liikmed valitakse praostkonna sinodil praosti ettepanekul, arvestades, et ilmikud moodustaksid nõukogu koosseisust vähemalt kolmandiku.

Seni kehtis kord, mille järgi praostkonna nõukogu liikmed olid ameti poolest praost, abipraost ja kaks või kolm sinodi valitud liiget, kellest vähemalt üks pidi olema ilmik.

Tallinna praostkonna algne ettepanek nägi ette, et kuni pooled nõukogu liikmetest võiksid olla ilmikud. EELK piiskoplik nõukogu arutas ettepanekut 21. oktoobril 2025 ning muutis ilmikute osakaalu nõudeks vähemalt kolmandik, jättes praostile suurema paindlikkuse nõukogu moodustamisel.

Kirikukogu tegi esitatud eelnõusse praost Hedi Vilumaa ettepanekul redaktsioonilise täpsustuse, et praostkonna nõukogu liikmed valitakse praostkonna sinodil.

Kirikukogu uue koosseisu 1. Istungjärk lõppes armulauaga keskpäevapalvuse ja ühise lõunasöögiga.

Kaanefoto: Erik Peinar