Täna, 9. märtsil kell 19.15 helisevad Tallinna kirikute kellad, meenutamaks seda õhtut ja ööd, mil punavägi pommitas Tallinna. 1944. aasta 9. märtsi õhtul algas Nõukogude Liidu lennuväe rünnak, mis kestis järgmise päeva hommikuni ja põhjustas ulatuslikke purustusi. Hävis ligi 20 protsenti Tallinna elamufondist, kannatada said paljud kultuurilooliselt olulised hooned ja vanalinn. Hukkunute arv ulatus sadadesse.

Kellade helide ajal võiksime paluda Jumala armastuse hõlma kõik vägivaldsete režiimide tõttu hukkunud ja kannatanud ning lubada, et püüame elada nii, et me ei haavaks ei sõnade ega tegudega oma ligimesi ega hävitaks kedagi ka oma ükskõiksusega.

Kell 18.00 toimub Niguliste muuseumis märtsipommitamise aastapäeva ohvrite mälestusele pühendatud kontsertpalvus. Üritusel osalevad Tallinna linnapea Peeter Raudsepp ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Madis Morel, mälestuspalvuse peab toompraost Arho Tuhkru. Muusikalist osa pakuvad Püha Miikaeli Kooli poistekoor Sakarias Jaan Leppiku ja Arno Gabriel Humala juhatamisel ning organist Tiit Kiik.

Kontsertpalvuse järel süüdatakse Harju tänaval mälestusküünlad ja kell 19.15 helisevad Tallinna kirikute kellad. See kellaaeg tähistab hetke, mil 1944. aastal algas Nõukogude Liidu lennuväe rünnak Tallinnale, mis kestis järgmise päeva hommikuni ja põhjustas linnale katastroofilised purustused.

Rünnakus osales hinnanguliselt 280 pommitajat, kes heitsid linnale 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi. Hukkus 757 inimest, neist 50 saksa sõjaväelast ja 121 nõukogude sõjavangi, haavatuid oli üle 600. Hävis ligi kolmandik Tallinna elamupinnast – 1549 hoonet täielikult ja 3350 osaliselt –, jättes 20 000 inimest peavarjuta. Rünnaku sihtmärgiks olid peamiselt rahulikud elanikud, mitte sõjalised objektid.

Tules hävisid mitmed olulised kultuurimälestised, sealhulgas eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, Niguliste kirik, Linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja Raekoja platsil asunud vaekoda. Peapiiskop Urmas Viilma tõstab esile EELK konsistooriumi arhiivis säilinud õpetaja Koolmeistri käsitsi kirjutatud jutluse lehe, mis annab elava ülevaate olukorrast vahetult pärast traagiat.

Koolmeister pidas oma jutluse „Kroonikalisi märkuseid“ Toomkirikusse kogunenud Niguliste koguduse liikmetele kaks nädalat pärast pommitamist. Ta kirjeldas, kuidas Niguliste kirik koos koguduse kantseleina anti kasutada Konsistooriumi ruumides, ning andis ülevaate hävingust: „See terrorirünnak nõudis üle 500 surmaohvri, hävitati ligi 50% Tallinnast ning sellel rünnakul hävis ka Niguliste kirik.“

1