Piiskop Ove Sander Maarjamäel: mälestamine vaatab läbi surma avatud taevasse

Paastumaarjapäeval, 23. märtsil peeti Tallinnas Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaali juures mälestustseremoonia, kus piiskop Ove Sander pidas palvuse 1949. aasta märtsiküüditamise ohvrite mälestuseks. Oma sõnavõtus meenutas ta kommunistliku režiimi vägivalla all kannatanuid ning kõneles mälestamise tähendusest kristlikus vaates.

Piiskop tõi esile, et 1949. aasta märtsi viimastel päevadel küüditati Eestist Venemaale üle 20 000 inimese. Koos Läti ja Leedu saatusekaaslastega ulatus Balti riikidest äraviidute koguarv ligikaudu 95 000 inimeseni. Küüditatute seas oli nii mehi kui ka naisi, oli lapsi, aga samuti kõrges eas inimesi. Sander meenutas, et teadaolevalt oli noorim küüditatu kolme päeva vanune ja vanim 85-aastane.

Oma palvuses rõhutas piiskop, et küüditamisega seotud kannatusi ei ole võimalik väljendada üksnes arvudes. Need kõnelevad vägivaldselt muudetud ja elamata jäänud eludest, purustatud perekondadest ja murtud saatustest. Ta kutsus mõtlema nii neile, kes ei naasnudki kodumaale, kui ka neile, kes küll tagasi tulid, kuid on tänaseks ajast igavikku lahkunud.

„Kujutlematu on nii see arv kui veelgi enam kannatuse ja valu suurus, mida ei ole võimalik panna arvude keelde. Sellest saab kõnelda ainult elukeeles – vägivaldselt muudetud ning elamata jäänud elude keeles,” ütles piiskop Sander.

Samas rõhutas ta, et mälestamine ei tähenda ainult tagasi vaatamist. Kristlikus mõistmises on mälestamisel alati ka tulevikumõõde – see ulatub üle surma ja ajalikku elu katkestanud vägivalla. Piiskop viitas Johannese evangeeliumi sõnadele, milles Jeesus kinnitab, et taevase Isa majas on palju eluasemeid.

„Mälestamine vaatab alati kaugemale. Ta vaatab läbi surma süngetest pilvedest ning näeb selle taga avatud taevast, kuhu meie Issand Jeesus Kristus on meile kõigile igavese eluaseme valmistanud,” ütles Sander.

Palvuses meenutati sajanditevanust kiriklikku palvet lahkunute eest: „Oma rahu anna Sa neile, Issand, ja Sinu valgus igavene paistku nende hingedele.“ Ühtlasi kutsus piiskop palvetama ka tänaste sõjakollete pärast Ukrainas ja Lähis-Idas ning usaldama Eesti maa ja rahva Jumala armu ja õnnistuse hoolele.

Piiskopi sõnul on kristlaste kutsumus olla rahutegijad neis ülesannetes ja vastutustes, mis neile on antud. Mälestustseremoonia lõppes ühise Meie Isa palve ja õnnistusega.