Viljandi Jaani kiriku välisilme uueneb kogukonna ühisel jõul

Viljandi Jaani kiriku välisilme uueneb kogukonna ühisel jõul

Viljandi Jaani kiriku juures algavad juunis ulatuslikumad välisviimistlustööd, mille eesmärk on anda pühakojale värskem ilme ning jätkata kiriku korrastamist koguduse ja vabatahtlike ühisel jõul. Esimesed ettevalmistused on juba tehtud – kiriku põhjaküljele on paigaldatud tellingud ning kohale toodud värvid, tööriistad ja muu vajalik varustus.

Viljandi Jaani kiriku põhjaküljele on püstitatud tellingud värvimistöödeks. Fotod: Viljandi Jaani kogudus

Koguduse teatel alustatakse värvimistöödega kolmapäeva õhtupoolikul. Edaspidi jätkuvad tööd juunikuu tööpäevade õhtutel vastavalt ilmastikuoludele ning abiliste võimalustele. Kogudus ootab kaasa lööma kõiki, kes soovivad oma panuse anda ajaloolise pühakoja heaks.

Sotsiaalmeedias jagatud teates kirjeldab kogudus ettevõtmist rõõmsas ja tegusas meeleolus: „Iga pintslitõmbega meie armas kirik ilusamaks!“

Tegemist ei ole pelgalt tavapärase hooldustööga. Koguduse varasemate selgituste kohaselt värvitakse kirik taas valgeks, mis aitab esile tuua hoone ajaloolist ilmet. Kogudus on meenutanud, et nõukogude ajal värviti kirik sinakashalliks, soovides muuta pühakoda võimalikult märkamatuks. Nüüd soovitakse taastada kiriku väärikam ja avaram väljanägemine.  

Viimastel aastatel on kogudus järjepidevalt panustanud kiriku korrastamisse ning kogunud selleks toetust ka heategevusürituste kaudu. Tänavune värvimistöö on järjekordne samm pühakoja välisilme uuendamisel ning näitab ühtlasi, kui oluline roll on kogukonna vabatahtlikul panusel kirikuhoonete hoidmisel.  

Ajalooline pühakoda Viljandi südames

Viljandi Jaani kirik on üks Viljandi vanimaid ja tuntumaid sakraalehitisi. Praegune kirikuhoone kasvas välja 15. sajandil rajatud frantsisklaste kloostrikirikust ning on sajandite jooksul korduvalt kannatanud sõdades ja tulekahjudes. Oma tänapäevase ilme sai kirik suuresti pärast 1811. aasta tulekahju järgnenud taastamistöid.

Pärast nõukogudeaegset sulgemist ja kasutamist laona taastati kirik kogudusele ning pühitseti uuesti 1992. aastal. Tänapäeval on see lisaks jumalateenistustele tuntud ka kontserdipaigana ning oma 25 kellast koosneva kariljoni ehk kellamängu poolest. 


Vaata ka:

Meeldib 1