Piiskoplik nõukogu andis konsistooriumile õiguse määrata kogudustele pikem tähtaeg ühtsele peajumalateenistuse korrale üleminekul

EELK piiskoplik nõukogu võttis 16. juunil vastu otsuse, millega kehtestati üleminekuaja võimalus kogudustele, kes vajavad täiendavat aega ühtlustatud peajumalateenistuse korra kasutuselevõtmiseks.

Otsuse kohaselt võib konsistoorium anda kogudusele põhjendatud taotluse alusel üleminekuaja ühtlustatud peajumalateenistuse korra rakendamiseks. Samuti määrab konsistoorium kindlaks üleminekuaja taotlemise korra ja tingimused. Üleminekuaja võimalus ei muuda ühtlustatud peajumalateenistuse korra kehtivust ega tähenda mitme peajumalateenistuse korra püsivat paralleelset kehtestamist EELK-s, vaid võimaldab kogudustel uuele korrale üle minna läbimõeldult ja pastoraalselt vastutustundlikult.

Nähtava ühtsuse nimel

Piiskopliku nõukogu otsus lähtub varasemast otsusest kehtestada EELK-s alates uue kirikuaasta algusest, 30. novembrist 2025, ühtlustatud korraliste jumalateenistuste kord. Möödunud aasta veebruaris vastu võetud otsusega seati eesmärgiks, et missa ja sõnajumalateenistuse kord muutuks kogu kirikus ühiseks, toetades kiriku liturgilist ühtsust ja hõlbustades koguduste vahelist koostööd.

Ajalehele Eesti Kirik antud intervjuus rõhutas piiskop Marko Tiitus, et ühtne peajumalateenistuse kord aitab tugevdada kiriku ühtsust, säilitades samal ajal kohalike koguduste eripära seal, kus see on liturgiliselt võimalik. Ühtlasi on kirikus käimas ettevalmistused uue korra kasutuselevõtuks, sealhulgas vajalike materjalide ja koolituste korraldamine.

16. juuni otsusega tunnistas piiskoplik nõukogu, et kõigi koguduste valmisolek üleminekuks ei pruugi olla ühesugune. Seetõttu luuakse võimalus anda põhjendatud juhtudel lisaaega, et üleminek uuele korrale toimuks koguduste jaoks sujuvalt ja läbimõeldult.

Pika protsessi osa

Ühtlustatud peajumalateenistuse korra väljatöötamine on olnud EELK-s pikaajaline protsess. Esimesed sellekohased lähteotsused tegi piiskoplik nõukogu juba 2018. aastal ning ühtse missa ja sõnajumalateenistuse korra koostamise otsus võeti vastu 2021. aastal. Seejärel osalesid korra väljatöötamises konsistoorium, jumalateenistuselu ja kirikumuusika komisjon, vaimulike konverents ning piiskoplik nõukogu.

2024. aasta jaanuaris kiitis vaimulike konverents ühtlustatud peajumalateenistuse korra heaks ning 17. veebruaril 2025 otsustas piiskoplik nõukogu kehtestada alates 30. novembrist 2025 kogu EELK-s korraliste jumalateenistuste, missa ja sõnajumalateenistuse ühtlustatud korrad.

Piiskoplikule nõukogule esitatud ülevaate kohaselt on uus kord juba valdavas osas kogudustest kasutusele võetud. 170 kogudusest rakendab ühtlustatud peajumalateenistuse korda enam kui 80 protsenti kogudustest ja nende arv jätkab kasvamist. Üleminek ei ole siiski kõikjal kulgenud ühtlaselt ning mitmed kogudused ei olnud juuni keskpaigaks veel uuele korrale üle läinud. Kõige enam selliseid kogudusi on Valga, Tartu, Saarte ja Lääne-Harju praostkondades.

Piiskopliku nõukogu 16. juuni otsuse eesmärk on toetada kogudusi üleminekuperioodil, säilitades samal ajal varasemalt tehtud üldkirikliku otsuse kehtivuse. Nõukogu hinnangul tuleb üheaegselt silmas pidada nii kiriku liturgilise ühtsuse eesmärki kui ka pastoraalset vastutustundlikkust olukordades, kus üleminek vajab rohkem aega või täiendavat ettevalmistust.