Paide kiriku kellatorn on saanud külastajatele oluliselt turvalisemaks. Möödunud nädalal ehitasid töömehed torni uue, turvalise ja korraliku põranda ning käsipuud, mis asendasid varasemad üksikud lahtised lauad. Nüüd saab kogudus lubada kõiki huvilisi julgemalt ja mugavamalt avastama seda Paide linna seni peidetud pärli.

Varem võttis tornis kõndimine kõhedaks, sest jalge all olid vaid mõned lahtised lauad. Uute käsipuude ja korraliku põrandaga on ronimine muutunud turvaliseks ja mugavaks. Selle eest ütleb kogudus suure tänu juhatuse esimehele Aivar-Joel Rikk´ile ja tema töömeestele.

Teekond ja vaade – mõlemad ühtviisi põnevad

Teekond maapinnast ligi 22 meetri kõrgusele torni kiviosa tippu on omaette põnev katsumus. Esimesed 28 kivist tahutud astet moodustavad järsu ja spiraalse keerdtrepi, mis paneb pea veidi ringigi käima ning viib kella pendlini. Järgmised 17 puidust astet toovad külastaja kella salapärase põhimehhanismi ja sihverplaadi juurde. Viimased 20 nagisevat astet avavad kiriku massiivsed kellad ja koguni 32-kilogrammise kellapommi.

Kõigest 65 trepiastme järel avaneb lummav ja unustamatu vaade Paide linnale. Ehkki kirikutorni kogukõrgus ulatub tervelt 47,46 meetrini, on just see platvorm kõrgeim ja turvalisim paik, kuhu külalisi lubada saab. Kõrgemal asuv puidust torniosa on nii kitsas ja pime, et sinna pääsevad üksnes redelitega spetsialistid.

Torn, mis seisab vankumatult igas tormis

Paide kiriku lugu ulatub tagasi keskaega, mil linnuse kõrvale kerkinud linna keskväljaku äärde ehitati gooti stiilis Püha Risti kirik. Sõjad ei säästnud pühakoda: 1573. aastal lasksid venelased kivikiriku õhku ning järgnenud sajanditel pidi kogudus läbi ajama ajutiste puukirikutega. Praegune kivikirik püstitati keskaegse kiriku vundamendile ning pühitseti 1786. aastal.

Pärast 1845. aasta tulekahju taastati kirik kolme aastaga ja pühitseti 1848. aastal uuesti, hiljem seda ka pikendati ja kaunistati vitraažakendega.

20. sajandi sõjakeeris viis koguduse õpetajad pagulusse ning nõukogude aeg tõi kaasa kitsad ajad, ent kuulutustöö ei katkenud. Pärast Eesti taasiseseisvumist on kirik saanud põhjalikult korrastatud ja jääb tänaseni Paide südalinna maamärgiks.

Kaanefoto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Vaata ka:

• Kristjan Luhamets, Koguduse lugu: Paide, e-Kirik 23.02.2023
• EELK Paide Püha Risti koguduse koduleht paidekirik.ee

1