Looduhoiukuu palverännak viis Järvamaa allikatele

Looduhoiukuu palverännak viis Järvamaa allikatele

Teemaviited: , , , , ,

Laupäeval, 12. septembril viis looduhoiukuu „Elav vesi“ palverännak osalejad Järvamaa allikatele. Rännakut juhtis piiskop Ove Sander ning allikate lugusid jagas bioloog ja allikatetundja Kristel Vilbaste.

Teekond algas Võlingi allika ja õpperaja juurest Koeru kihelkonnas, jätkus Vilbaste allikal ning lõppes Norra allikajärve ja äsja taastatud Norra mõisa juures. Palverännakut korraldas EELK looduhoiu komisjon. „Oleme neis paikades käinud mitmeid kordi, kuid iga uus tulemine laseb neid näha jälle pisut teise pilguga,“ kirjutab misjoni ja looduhoiu assessor Katrin-Helena Melder.

Samaaria naise lugu andis kaasa küsimused

Kristel Vilbaste rääkis allikatest, nende tähendusest, lugudest ja olulisusest looduses. Piiskop Ove Sander jagas teekonnal Jumala sõna. Kõlas Johannese evangeeliumist Samaaria naise lugu (Jh 4:1–42) – lugu naisest, kes tuli keskpäeval kaevule vett ammutama ja kohtas seal Jeesust.

Selle loo valguses andis piiskop rändajatele kaasa küsimused, mille üle allikate juurde kõndides mõtiskleda. Mis meid elus väsitab ning kuhu istume oma keskpäeval maha, et jõudu koguda? Mis takistab meid suhtlemast inimestega, kellega läbisaamine ei ole hea? Kui palju võtame argielu keskel aega selleks, et olla Jumalaga?

Samaaria naine tuli kaevule oma igapäevast tööd tegema, kuid kohtumine Jeesusega muutis tema elu. Kaevuvesi ja inimese füüsiline janu said selles loos sillaks Eluallika juurde. Jeesus ei hoidunud naisest kõrvale ega lasknud end takistada erinevustel ja vanal vaenul. Ta kõnetas inimest, kellest teised võisid mööda vaadata, ning pakkus talle elavat vett.

Sügavaim janu ei ole alati janu vee järele

Katrin-Helena Melderi sõnul vajame argipäeva keskel paiku ja hetki, kus peatuda, puhata ja kuulata. Allika juurde kummardudes võib märgata, et sügavaim janu inimese sees ei ole alati janu vee järele. See võib olla igatsus rahu, lepituse, mõistmise, läheduse ja Jumala ligiolu järele.

„Vahel on vaja teadlikult maha istuda ning vaikida, et kuuleksime taas Kristuse häält ja laseksime Temal täita selle, mis meis on väsinud või tühjaks jäänud.“

Palverännakul põimusid Jumala sõna ja looduse lood, allikavesi ja kõndimine, vaikus ja ühine osadus. „See päev tuletas taas meelde, kui palju on meil Eestimaal, mille eest tänulik olla. Meil on metsad, allikad, jõed ja järved. Meil on inimesed meie kõrval. Ükski neist andidest ei ole iseenesestmõistetav,“ kirjutab Melder.

Ta tänab Kristel Vilbastet allikate ja looduse lugude jagamise eest, piiskop Ove Sanderit palverännaku juhtimise, Jumala sõna ja mõtisklusküsimuste eest ning EELK looduhoiu komisjoni palverännaku ettevalmistamise ja korraldamise eest.

„Võtkem keset oma argipäeva aega, et peatuda Eluallika, Kristuse juures, kes tunneb meie janu ning annab vett, mis tõeliselt elustab,“ kutsub Melder.

Looduhoiukuud tähistatakse 1. septembrist 4. oktoobrini. Sündmuste nimekirja peetakse Eesti Kirikute Nõukogu kodulehel.

Vaata ka:

Meeldib

Samal teemal