Vaimulik vastab: kas leeri kiirkursus on lubatav?
EELK kodulehe eelk.ee kaudu on juba mõnda aega võimalik esitada vaimulikule oma küsimus kiriku ja usu kohta. Luterliku kiriku kodulehe rubriigis “Küsi vaimulikult” saab lugeda vastuseid seni esitatud küsimustele. Vastas EELK vikaarõpetaja Enn Auksmann.
Teemadering: kiriklikud talitused, usk ja elu, Piibel ja teoloogia, tavad, jumalateenistus, moraaliküsimused, eri kirikud ja regioonid, kirik ja kogudus.
Küsimuse esitamiseks tuleb kodulehel täita vastav vorm. Küsija andmeid kodulehel avaldatud vastuse juures ei kuvata.
Jagame meie kodulehe kaudu enim esitatud küsimusi ja vastuseid ka e-Kirikus.
Kas luteri kogudus aktsepteerib ristimist ja leeritamist n.ö kiirkursuse näol eesmärgiga noorpaar laulatada?
Pruutpaar soovib laulatust rohkem vormilise poole pärast (ilus ja tore), mitte sisulises mõttes – et on oma usu leidnud ja soovivad oma liidus õnnistatud saada. Kõnealused ei pea end usklikuks ja õigupoolest pisut isegi naeruvääristavad usku. Kuidas võitleb luteri kogudus seesuguste kahepalgeliste inimeste kogudusse sattumise vastu? Või on eesmärgiks värvata võimalikult palju nimesid koguduse hingekirja (protsent rahvastikust + liikmemaks)?
Kõigepealt tuleb muidugi öelda, et luteri kirik ei võitle kellegi “kogudusse sattumise vastu”. Üks olulisemaid vigu, mida ka end kristlaseks pidavad inimesed tihtipeale teevad, on teiste inimeste ja nende usu üle kohtumõistmine. Jeesus annab selgelt mõista, et see ei ole inimeste, vaid Jumala asi (vt Mt 13, 24-30).
Teisalt on muidugi õige, et küsimuses kirjeldatud suhtumist ei saa heaks kiita. Seepärast on iga vaimuliku kohustuseks ristimist, leeriõnnistust ja laulatust soovivaid inimesi hästi ette valmistada ning neile kõike kiriku õpetuse, kristliku usu ja ka kirikutalitustega seonduvat põhjalikult selgitada. Lõplik otsusetegemine jääb aga iga inimese enda südametunnistuse asjaks: ristimisel ja leeritamisel küsitakse igaühelt tema usu kohta ja ristitud ning õnnistatud saab ainult see, kes vastab neile küsimustele jaatavalt. Nii et küsimus on tegelikult inimese enda aususes ja eneseväärikuses.
Vaevalt soovib mõni vaimulik oma koguduse hingekirja n.ö surnud liikmeid – pigem ikka inimesi, kes oma usku ja elu tõsiselt võtavad ning üheskoos oma koguduse ja ühiskonna heaks midagi ära teha püüavad.
1
