Eesti Kirikute Nõukogu saatis koos teiste omanike esindusorganisatsioonidega riigikogule, valitsusele ja kultuuriministrile märgukirja, milles palub 2022. aasta riigieelarves suurendada arhitektuuripärandi säilimiseks vajalikke toetusi.

Kultuurimälestisi on Eestis kokku umbes 26 500, neist ehitismälestisi 5277, lisaks vanalinnad. Praegune toetuste maht ei taga kultuuripärandi säilimist – mälestiste nimekirjad on korrastamata, toetusmeetmed alarahastatud ja riigi kaitse all olevate ehitismälestiste rahastamine kokku leppimata. Ümarlaual osalenud tõdevad, et 2020. aasta lõpuga on umbes 73% kultuurimälestistest halvas või avariilises seisus ning selliste ehitismälestiste hulk kasvab, mitte ei kahane ja remondivõlg akumuleerub.

82% ehitismälestistest  on eraomandis. Arhitektuuripärandi säilitamisnõudest tulenevalt on aga riik seadnud omanikele täiendavaid suuri piiranguid ja pannud kohustusi. Avaliku huvi täitmise (säilitamiskohustuse) kogu koormat ei ole aga võimalik panna ainult omanikele. „Mälestised peavad säilima sõltumata tänasest omanikust ja tema võimekusest ning olema kasutuses,“ tõdetakse märgukirjas. 

Omanike esindusorganisatsioonid tegid ettepaneku: 

1. Säilitada mälestiste omanikele suunatud restaureerimistoetused min 4,6 miljonit eurot 2021. aasta eelarve tasemel, sealhulgas eraldis ORF-ist, võimalusel neid suurendada vähemalt ehitushindade kasvu võrra. 

2. Leida sihtrahastus Muinsuskaitseametile ehituspärandi inventuuri ja väärtuste  hindamise (riikliku kaitse eeldusele vastamise hindamiseks) teostamiseks 2…3 aasta  jooksul kokku 1,2 miljonit eurot. 

3. Toetada läbi erinevate toetusmeetmete ajalooliste hoonete jätkuvat kasutamist või  uuteks vajadusteks kohandamist ettevõtlusele või piirkondlike keskustena. See on oluline nii olemasoleva asustuse ja kohaidentiteedi hoidmiseks kui rohepöörde  eesmärkide edukamaks saavutamiseks. Selleks tuleb käesoleva struktuurivahendite  perioodi meetmed kohandada abikõlblikuks ehituspärandile, seada kultuuripärandi säilimine üheks eesmärgiks paljudest. 

4. Alustada ehituspärandi säilitamise ja uute kasutusfunktsioonide väljatöötamiseks ettevalmistusi järgmise EL perioodi 2027+ vahendite sihtotstarbeliseks taotlemiseks  Eesti ehituspärandile.

Pöördumisele kirjutasid kodanikuinitsiatiivil toimiva arhitektuuripärandi ümarlaua 6. oktoobril 2021 toimunud arutelu tulemusena alla: Tõnu Kiviloo (Eesti Mõisakoolide Ühendus), Jaanus Kiili (Eesti Mõisate Ühendus), Tiit Salumäe (Eesti Kirikute Nõukogu), Priidu Pärna (Eesti Omanike Keskliit), Ave Paulus (ICOMOC Eesti).

Lisaks:

Märgukiri Eesti Vabariigi 2022. aasta eelarve eelnõule