Legendi järgi unustas kord kirikuteener ühe Viini kiriku uksed õhtul sulgemata ja läks koju. Mõne tunni möödudes meenus see talle ja kui mees siis tagasi uksi lukustama tõttas, leidis ta sel hilisõhtul kirikust eest hulga inimesi, kes olid jalutuskäigul avatud uksest sisse astunud, et uudistada või lihtsalt pisut istuda ja mõtiskleda. Nii hakkaski küpsema mõte avada kord aastas ühel õhtul kirikute uksed.