“Miskipärast ei taha inimesed enam asju otsekoheselt välja öelda,” ütleb ajalehe Eesti Kirik peatoimetaja Sirje Semm veebisaatele “Taevas tuleb appi!” antud intervjuus. Ta kutsub kristlasi üles oma ideid ning seisukohti sirgeselgselt jagama meie oma kirikulehe veergudel, mitte isekeskis kusagil kokkusaamistel või kommentaariruumides. Semm rõhutab ega väsi kordamast, et kirikuleht ei ole kindlasti mingi kitsa ringi hääletoru, vaid kõigi kristlaste ühine väljaanne.  

Seekordses saates “Taevas tuleb appi!” saavad sõna ajalehe Eesti Kirik peatoimetaja Sirje Semm ja kolleegumi esimees Mihkel Kukk. Neid intervjueerib Põlva Maarja koguduse õpetaja Toomas Nigola.

Ajaleht Eesti Kirik alustas ilmumist juba aastal 1923 ja jätkas tegevust kuni 1940. aastani, mil usuorganisatsioonid ja nendega seotud väljaanded teadupärast suleti. Võimalus leht taasavada tekkis Eesti taasiseseisvumise järel aastal 1990. Tänavu kevadel pidanukski suure pidulikkusega toimuma lehe taasilmumise 30. aastapäea tähistamine, kuid koroonaviiruse tõttu tuli Tartu Luterlikus Peetri Koolis toimuma pidanud konverents ära jätta. Loodetavasti õnnestub sündmust siiski tähistada 16. oktoobril, nagu praegu uueks ajaks paika pandud.

Eesti Kirik on EELK ajaleht, ütleb Sirje Semm. See on mõeldud eelkõige kirikurahvale, kes saab lehe kaudu teada, mis toimub teistes kogudustes ja mis on aktuaalne ka kirikus tervikuna. Lugejaskond on lehel siiski palju laiem. “Avastame üllatusega, kes kõik on meie lehe lugejad – seda loevad inimesed erinevatest konfessioonidest, väljaspoolt kirikut, seda tellivad advokaadibürood…,” loetleb Semm. Lehe peatoimetaja leiab, et vaatamata lugejaskonna kirevusele on lugejatel siiski olemas ka ühisnimetaja – nimelt kristlik südametunnistus. “Mitmed on öelnud, et kirikuleht on nagu rahusaareke keset tormlevat meediamerd. Sa võtad selle lehe kätte ja reeglina leiad hingele kosutust.”

Sirje Semm tutvustab saates Eesti Kiriku ülesehitust ja üldist sisu: esilehel on tähtsamad uudised, 2. leheküljel arvamused ja kolumnid, 3. lehekülg kuulub aktuaalsetele teemadele ja uudistele, 4.-5. lehekülje võtavad enda alla portreelood ja põhjalikumad teemakäsitlused. 6. leheküljele paigutatakse lood, mis mahuvad märksõna alla “mälu”. Veel on reklaami ja teadete rubriik ning viimane lehekülg kuulub pühapäevastele teemadele: seal on kirikukalendri nädala teemalised jutlused, mõtisklused, palvused. Tavaliselt on lehe maht 8 lehekülge, kuid kord kuus püütakse vastavalt võimalustele teha ka 12-leheküljelist kirikulehte.

Eesti Kiriku väljaandmiseks on loodud sihtasutus ja selle nõukokku kuuluvad Vallo Ehasalu, Tiit Salumäe, Mihkel Kukk, Tõnis Lukas ja Randar Tasmuth. Sihtasutuse põhitegevus on kirjastamine. Lisaks ajalehele on välja antud ka kümneid raamatuid. Väljaande sisuliseks suunamiseks on moodustatud kolleegium, kuhu praegu kuulub üheksa liiget ja mille esimees on Mihkel Kukk. Teised liikmed on kirikuvalitsuse määratud, kutsutud ja seatud. Eesti Kirikul on 11 lepingulist töötajat, kuid vaid kaks neist on ametis täistööajaga.

Kolleegiumist on aastate jooksul olnud väga palju tuge, hindab Sirje Semm ja ütleb, et nii, nagu võitlust on igal pool, on erinevaid arvamusi ka kiriku sees ja toimetus peab siin leidma kuldse kesktee. Kaastööd on taseme poolest kirevad ja avaldamiseks kõik ei sobi. Semm leiab, et ilma kolleegiumi toeta oleks selliste teemadega tegelemine väga raske.

Lehe toimetus on võtnud seisukoha, et kõik EELK vaimulikud peavad kindlasti saama oma mõtteid vabalt väljendada, ükskõik, mis neil siis ka hingel kripeldab. Eesti Kiriku peatoimetaja kutsub koguduste rahvast mõtteid sirgelt välja ütlema ja kirikulehe võimalusi kasutama neidki, kes praegu miskipärast avalikult sõna ei võta või oma seisukohti või ka pahameelt pigem sotsiaalmeedias väljendavad.

Kolleegiumi esimees Mihkel Kukk meenutab, et tegi kirikulehega esmakordselt tutvust juba keskkoolipoisina. Kuna kirikuga seonduv teda väga huvitas, küsis ta lehte lugeda õp Elmar Salumaa käest. Vaatamata veebimeedia arengule loeb Kukk end siiani paberlehe eelistajaks.

Pikaaegse kolleegiumi liikmena on tal enda sõnul olnud palju huvitavat õppida teistelt, et leht oleks  mitmekesine ja täidaks erinevaid eesmärke: oleks informatiivne ja kõnetav, lisaks haaraks nii kristlasi kui ka inimesi väljaspoolt kirikut. Erinevaid arvamusi, milline üks kirikuleht peaks olema, on aastate jooksul ette tulnud üksjagu. Eesti Kiriku tugevuseks teiste kiriklike väljaannete seas loeb Kukk aktuaalsete ja päevakajaliste teemade suurt osakaalu. Võimalusi on lehel tulevikuks küllaga – kunagi on Eesti Kirikul olnud näiteks lastelisa ja loomulikult saab kirikus naljagi, nii et küllap ei jääks tühjaks ka kiriklik huumorinurk .

Loe lisa:

• Eesti Kiriku kaks aega ja kaks kodu (Eesti Kirik, 29.01.2020)