Laupäeval, 10. oktoobril kogunes EELK viipekeelne kogudus Tallinna Püha Vaimu Kirikusse, et tähistada oma 25. aastapäeva. Osakogudusena asutati luterlik viipekeelne kogudus 1995. aasta nelipühal ja see tegutseb õpetaja Tiiu Hermati juhatamisel Tallinna Püha Vaimu koguduse osakogudusena. Jumalateenistused on kahel korral kuus Tallinna Püha Vaimu kirikus.

Eile toimunud missaga Tallinna Püha Vaimu kirikus tähistati osakoguduse veerandsajandat aastapäeva ja leeri mälestuspüha neile, kellel oli möödunud leerist 60, 40, 25 ja 20 aastat.

Jumala sõna kuulda tahab ka viipekeelne inimene ikka oma emakeeles. On küll olemas viipekeeletõlgid, kes saavad teenistust tõlkida, kuid tõlgi puhul jäädakse kõrvaltvaatajaks, ei olda aktiivsed osalised.
Keeleseaduse kohaselt on Eesti viipekeel iseseisev keel ning viibeldud eesti keel on eesti keele esinemiskuju. Viipekeeles saab kõike väljendada, sest suur osa Piiblist ongi jutustused. Mõned eripärad tõlkimisel siiski on: näiteks on viipekeeles paiga osutamine väga oluline – vajab täpsustamist, kust, kuhu, mis suunas ning mõnikord on see keeruline.

Õpetaja Tiiu Hermat sai viipekeele kaasa oma kodust, kus see oli talle teiseks koduseks keeleks. Ettepaneku vaimulikuks hakata tegid talle teoloogiaõpingute ajal kuulmisraskustega inimesed ise. Koguduse loomise järel võttis Püha Vaimu kogudus selle enda juurde.

Koos viipekeelse kogudusega veetis pidupäeva peapiiskop Urmas Viilma, kes teenis pidulikul missal  koos õpetaja Tiiu Hermati ja organist Kristiina Hoidrega. Koosviibimisel Eesti Kurtide Ühingu ruumides jätkus pidupäev ühise tordisöömisega.