Millega tegeleb EELK Perekeskus ning millist abi sealt saab, sellest kõnelevad tänases saates “Taevas tuleb appi!” EELK Perekeskuse juhatuse liikmed Jana Võrk ja Velda Veia.

EELK Perekeskus alustas oma tööd 2014. aastal ja nüüdseks on keskusel esindused nii Tallinnas, Tartus, Haapsalus kui ka Jõhvis. Soomlannast misjonäri ja pereterapeudi Pia Ruotsala asutatud perekeskust peavad nüüdseks riik ja kohalikud omavalitsused usaldusväärseks partneriks. Keskuses on pereterapeutide ja -nõustajate kõrval ka tööl ka hingehoidjad, kellel on kompetents aidata väga rasketes olukordades, millega teised abistajad toime ei tule.

EELK Perekeskuse juhatuse liige ja Tallinna üksuse juht Jana Võrk toodud loetelu perekeskuse pakutavatest teenustest on üsna pikk. Tavaliselt suunatakse keskusesse pered, kelle sissetulek ei võimaldaks ise pereterapeudi poole pöörduda, kuid rõõmustavalt palju on neidki, kes pöörduvad nõu ja abi saamiseks ise. Kõik ei pöördu ka sugugi eesmärgiga probleeme lahendada, vaid eesmärgiga probleeme ennetada ja end sel eesmärgil harida. Teenus põhineb kristlikul lähenemisel, mille loomulik osa on hoolimine ja soojus, kuid kindlasti pole kliendid kiriku liikmeid. Vastupidi, hoopis rohkem võikski perekeskusesse tulla inimesi ka kiriku seest, kogudustest.

Kõige enam pöördutakse perekeskusesse paarisuhetega seotud teemadega, samuti lähisuhtevägivallaga seoses. Väga palju on vajadust nõustada peresid, kel on kooliealised lapsed. Perekeskus pakub tavapärast perenõustamist ja individuaalteraapiat, aga eesti- ja venekeelseid programme rühmadele lähisutevägivalla tõkestamiseks, samuti lapsevanematele. Palju on juurde tulnud leinatööd ja mitte üksnes seoses surmaga, vaid ka kodust pikaks ajaks äraminekute, lahutustega seotud leinaprotsessiga.

EELK Perekeskuse juhatuse liige ja Haapsalu üksuse juht Velda Veia räägib, et kui jaotada Eestimaa mõttes neljaks, siis on sarnased ”põhi ja lõuna” ning teisel moel ”ida ja lääs”. Tallinn ja Tartu on sarnased selle poolest, et nad on suure elanikkonnaga tõmbekeskused, Ida- ja Lääne-Eesti aga need piirkonnad, kus paljud inimesed ei tööta kohapeal. Jõhvis, Narvas, Haapsalus on tööd vähem ja inimesed käivad tööl kas pealinnas või ka mõnes teises riigis. Kahtlemata mõjutab see pereelu ja toob kaasa omad probleemid: ühtpidi on õnn, et inimestel on elatis ja nad tulevad toime, teistpidi on nõrgenenud peresidemed. Pingeid tekitab selline elu kindlasti ja nende teemadega tuleb nõustajate juurde üha rohkem kliente.

Samuti tuleb tegeleda ka peredega, kus kasutatakse vägivalda. Vägivaldse käitumismustri ja peresuhete taga on olnud lapsepõlvetraumad, allasurutud emotsioonid ja abitus. See kipub korduma põlvest põlve, kui selle perega ei tegeleta. Perekeskuses saavad abi kõik abivajajad – nii vägivalda kasutanud inimesed kui ka vägivalla ohvrid.

Omaette teemaderingi on toonud esile ka eriolukorra aeg – mõju avaldavad ärevust tekitavad uudised, sunnitud koosolemine ja see, et ei osata perena ühiselt asju teha, aga samas on nõustajate sõnul mõju avaldanud ka piirangute leevenemine, mil vabanemise tunde mõjul kipub kaduma reaalsustaju ja ohutunne – see on posttraumaatiline stress. Samas on ka märke, et eriolukord on paljusid peresidemeid hoopis tugevdanud. 

EELK Perekeskuse tegemiste kohta saate lähemalt lugeda kodulehelt www.perekeskus.eu.