Ilmalike väärtuste kohustuslikuks tegemine ei sobi lääne demokraatiasse, ütles intervjuus rahvusringhäälingule Euroopa Ülikooli Firenze instituudi professor, politoloog ja poliitilise islami uurija Olivier Roy. Separatismi-vastase võitlus Prantsusmaal on tema hinnangul sisuliselt usupraktika kriminaliseerimine.

„Ametlikult räägitakse islamist, mis on sihtmärk, aga tegelikult see on palju üldisem. See puudutab igasuguseid avalikke religioosseid praktikaid. Näiteks koroonaviiruse kontekstis on kirikud suletud ja politsei trahvib katoliiklasi, kes tänaval palvetavad,“ tõi Olivier Roy Epp Ehandile antud intervjuus esile. Teine dimensioon on tema sõnul selle, mida president Macron nimetab vabariigi väärtusteks, pealesurumine. Nimetatud väärtused on rõhutatult seotud ilmalikkusega, mis tähendab religiooni väljatõrjumist avalikust ruumist ja ka näiteks õigust pühaduseteotusele selleteemaliste karikatuuride näol.

„Minu positsioon ja paljude minu kolleegide seisukoht on, et on normaalne, et valitsus kaitseb väljendusvabadust, Charlie Hebdod ja Charlie Hebdo ründajad lähevad kohtu alla. See on normaalne,“ leidis politoloog. Riik ei peaks aga tema hinnangul pühaduseteotust usklikele peale suruma, vaid jääma neutraalseks ja tagama väljendusvabaduse ilma ühte poolt valimata.

„Ei ole võimalik õpetada ilmalikke väärtusi, neid saab jagada, aga mitte kohustuslikuks muuta. See on midagi, mida tegi Nõukogude Liit ja kommunism, see ei sobi lääne demokraatiasse. Väärtuste osas tuleb olla neutraalne,“ leidis ta ning lisas, et rääkides sõnavabadusest, siis kehtib see kõigile, sealhulgas usklikele.