Saatesarja “Taevas tuleb appi!” seekordses osas kõnelesid saksa, rootsi ja vene keeles tehtavast luterlikust kirikutööst Eestis EELK vaimulikud Matthias Burghardt, Patrik Göransson ja Eha Kraft. Neid küsitles õp Toomas Nigola.

Saksakeelse kirikutöö kohta võib öelda, et see on Eestimaal toimunud sajandeid, kuid ajaloo keerdkäikude tõttu on seda tööd tulnud üha uuesti alustada. Eesti Vabariigi taastulles on taasalustamisi olnud kaks, ütleb õpetaja Matthias Burghardt. Esimene taasalustamine neist oli aastal 1991, mil käivitati kogudusetöö ja õpetaja Toomas Pauli eestvedamisel algasid jumalateenistused Tallinna Jaani kirikus. Koguduses oli toona 500 inimest. Aastast 1996, mil Saksa Liitvabariik oma sise- ja välispoliitikat muutis ja selle tulemusena repatrieerus  emamaale enam kui  kuus miljonit saksa taustaga inimest, jäi neid Eesti territooriumile vaid umbes kümnendik. Seda traditsiooni, mis sajandeid on olnud, ei ole enam ja alles pole ka tugevat saksakeelset baasi, kuid selles on ka õnnistus, ütleb Burghardt.

Praegu on regulaarsed saksakeelsed teenistused Tallinnas ja Tartus. Kogudusetöö rõhk on peretööl. Koos käib väikelaste mänguring, peetakse lastejumalateenistusi, samuti on koguduse väljasõidud ja laagrid lastekesksed. Laste sirgudes on üha kasvanud ka on noortetöö. Tallinnas ja Tartus peetakse ümarlauda, kus saab saksa keeles rääkida. Kogudusetööd kohandatakse liikmete huvide ja vajadustega. Koguduseliikmete seas on nii etnilisi sakslasi, kui ka puhastverd eestlasi, kuid samas on osa sakslasi ka eesti koguduste liikmed. Saksa koguduses on eelkõige inimesed, kellele on saksa keel südamelähedane, kes on Saksamaal elanud või kellele meeldib meie lastetöö. Saksa riigilt kogudus otseselt toetust ei saa ja saatkonnaga pole kombeks rahast rääkida. Projektipõhiselt on emamaa siiski kaks korda aidatud tehnika ostul.  

Venekeelse kogudusetöö puhul ei saa rääkida pikast ajaloost, ütleb õpetaja Eha Kraft ja täpsustab, et venekeelne töö on olnud tegelikult kaootiline. Et venekeelne töö toimuks, peab olema vaimulik, kes suudab teenistusi pidada vene keeles. Praegu tegutsevad venekeelsed kogudused Tallinnas ja Narvas, Tartus on tegevus ebareeglipärane.

Venekeelne kogudus ei ole rahvuskogudus, nagu on näiteks Pühavaimu kirikus koos käiv Läti kogudus ühtlasi ka Läti kogukonna keskpunkt. Küll on kogudus keskuseks näiteks nende eestlaste jaoks, kes Venemaalt oma juurte juurde Eestisse tagasi tulevad. Nad vajavad Krafti sõnul tuge praktilistes küsimustes: kas panna üheks aastaks vene kooli õppima? Kust leida tugisüsteemi oma lastele, et nad integreeruksid eesti ühiskonda? Peeteli koguduses käib koos kolm etnilist Eestl peret. Nende lapsed on pandud eesti kooli ja vanemad püüavad keeled ära õppida.

Päris suur osa venekeelse koguduse liikmetest on ka otsijad. Eha Kraft tõdeb, et kui oled asjade sees, siis tekib vahel kodupimedus heade ja ka halbade asjade suhtes. Venekeelsete inimestega töötades on ta enda sõnul hakanud aru saama, mis on väga suur luteri kiriku pluss: püüd õpetada ja õigus küsida. Venekeelsed inimesed on põhjendanud luteri kirikusse tulemist, et selles väärtustatakse tarku inimesi. Teine luteri kiriku võlu on orelimuusika, seda just muusikat armastavate inimeste jaoks.

Venekeelsed jumalateenistused Tallinnas Peeteli kirikus toimuvad laupäeviti. Väga väärtustatakse  peale teenistust koosolemist, kus saab arutada erinevaid probleeme, ütleb vaimulik. Pühapäeviti käivad lapsed eestikeelses pühapäevakoolis Püha Vaimu kirikus, mis on õigupoolest suur keelte paabel: emakeeltena on esindatud nii eesti, inglise, läti kui vene keel. Vahetevahel teeb venekeelne kogudus väljasõite ja kohtub Skype´s.

Õpetaja Patrik Göranssoni sõnul on rootsikeelsete jumalateenistuste pidamise traditsioon Eestis  tunduvalt vanem kui “rootsi aeg”. Juba viikingite ajast saadk on siin palvetatud rootsi keeles, siin n olnud jutlustajavennad ja pihiisad. Kui reformatsioon jõudis Eestisse, siis pidas rootsi kogudus palvusi Miikaeli rootsi kirikus. Peeter I ajal läks kirikuhoone üle vene garnisonile ja rootsi kogudusel tuli sealt välja kolida. Lõpuks saadi kompensatsiooniks praegune Rootsi-Mihkli kiriku hoone, kus tegutseti kuni II Maailmasõja lõpuni. Selleks ajaks oli koguduseliikmetest 1000 inimest põgenenud Rootsi ja 200 siiajäänust olid suurem osa need, kes olid jäänud laeva ootama. Nende taotlus kogudust registreerida lükati  tagasi; kirikust tehti raskejõustikusaal. Aastal 1990  kogudus taasregistreeriti. Aastal 1992 oli Eestis riigivisiidil Rootsi kuningapaar, ja neil oli soov ning tahtmine külastada ka rootsinkogukonna kirikut,. See visiit kiirendas tunduvalt hoone tagasisaamist.

Rootsi-Mihkli kogudus on Patrik Göranssoni kireldusel nagu väike maakogudus suures linnas. Väiksus on tema arvates suur pluss. Toimuvad ka jumalateenistused ka saartel, kus on endised eestirootslaste asualad ning jõudumööda püüab kogudus sealseid kabeleid korda teha. Rootsi-Mihkli kiriku eripära on veel see, et kogudusemaja ja kirik on ühe katuse all. Göransson lisab, et väga hea koostöö on ka Rootsi saatkonnaga. Rootsi riigi poolt ei tule küll nii palju toetust, kui mõnikord võidakse arvata, kuid moraalne toetus on tuntav ja viimasel ajal on saatkonnal avaldanud valmsolekut kogudust ka rahaliselt enam toetada.

Rhvusvähemuste koguduste koostöö osas tõid kõik vastajad välja traditsiooniline jõuluöö missa, kus iga rahvusrühma esindav vaimulik räägib omas emakeeles ja samamoodi erinevates keeltes laulavad ka koguduseliikmed kirikus.

Põhiliselt tegutsevad erikeelsed kogudused ikka omasoodu ja oma kogukonnaliikmetega, kuid kokkupuutepunkte töös siiski leidub. Näiteks tegutseb saksa kogudus rootsikeelsega sama katuse all Rüütli tänavas Rootsi-Mihkli kirikus. Matthias Burghardtile meenuvad ka olukorrad, mil on vaja olnud erinevaid keeli korraga. Näiteks oli kord vaja matta koguduseliiget, kes oli suguvõsas viimane saksa keele kõneleja ja siis kulus koleeg Eha Krafti vene keele oskus väga ära. Eha Kraft vastas, et temal on omakorda olnud hea meel juhatada inimesi saksakeelse koguduse juurde, kus siia saabunud inimesed saavad omavahel saksa keeles suhelda. Enda kodukoguduse sõpru Soomest on Eha Kraft hea meelega viinud Rootsi Mihkli kogudusele kuuluva Naissaare kabeliga tutvuma.

Rootsi-Mihkli kirikus Rüütli tänavas (Niguliste kiriku läheduses) toimuvad rootsikeelsed jumalateenistused igal pühapäeval. Venekeelne kogudus käib laupäeviti koos Tallinna Peeteli kirikus ja pühapäeviti Narva Aleksandri kirikus. Saksakeelsed teenistused toimuvad igal teisel ja neljandal pühapäeval Rootsi-Mihki kirikus; koguduse ruumid on Kalamajas. Täpsema info saab kirche.ee koduleheküljelt.