Hugo Bernhard Rahamägi arreteeriti 26. aprillil 1941, Kirovi oblasti NKVD sõjaväeosade tribunal määras talle 25. juulil 1941. aastal § 58-13 alusel mahalaskmise koos kogu vara konfiskeerimisega. Teda süüdistati 1919 Saaremaal toimunud mässu mahasurumises. Teadaolevalt lasti ta maha 1. septembril 1941 kell 18.15.

Hugo Bernhard Rahamägi, hilisem Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piiskop (1934–1939) sündis 2. juunil 1886 Harjumaal Hageri kihelkonnas Kurtnas. Tema isa Mart oli kooliõpetaja, kes täitis ka vallakirjutaja ja hiljem köstri kohustusi.  Ema Louise (sünd Drellneck) oli kodune, nagu tol ajal tavaks.

Esimeseks kooliks sai Jõgisoo vallakool, millele järgnesid õpingud Tallinna Nikolai I gümnaasiumis (1895–1905), mille ajal andis kodukooliõpetajana tunde. Kooli lõpetas Hugo Bernhard Rahamägi kuldmedaliga. Usuteadust õppis ta aastatel 1906–1913 katkestades õpingud mitmel korral ülalpidamise teenimiseks.

Ta oli prooviaastal Hageri koguduses praost Konstantin Thomsoni juures (1913–1914), sooritas novembris 1913 konsistooriumi eksamid ja ordineeriti Tallinna toomkirikus 16. aprillil 1914.  Aidanud suvel teenida Püha Vaimu kogudust, valiti ta suve lõpul Kaarma koguduse õpetajaks ja sellesse ametisse jäi ta peaaegu 1920. aasta lõpuni. Lisaks teenis ta lühemat aega Püha ja Kuressaare kogudust.

Läheks pikaks üles lugeda kõiki neid ameteid, mida ta Saaremaal pidas. Kiriklikest ametitest olulisim on praosti ametikoht, aga mitte vähem tähtis ei ole, et ta kinnitati Tartu ülikooli süstemaatilise usuteaduse dotsendiks, mis tähendas suurt elumuutust. Jaanuaris 1920 kolis Rahamägi Tartusse, kus temast sai ühtlasi ülikooli koguduse õpetaja.

Ta täiendas end Berliini ülikoolis, kaitses 1924 doktoriväitekirja ja oli aastatel 1924–1925 Friedrich Karl Akeli ja Jüri Jaaksoni valitsuses haridusminister. 1923. aastal valiti Rahamägi kirikuvalitsuse liikmeks ja temast sai piiskop Jakob Kuke (1870–1933) lähedane kaastööline. 1926 sai temast usuteaduse korraline professor ja 1928 usuteaduskonna dekaan, kui nimetada kõige olulisemaid etappe ametiteel. Aga Hugo Bernhard Rahamägi kuulus paljudesse kodumaistesse ja rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ja oli ameti poolest riigikogu liige.

19. juunil 1934 valiti ta Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piiskopiks 226 poolt- ja 131 vastuhäälega ja ta sai tuntuks taotlusega ülendada luteri kiriku piiskop peapiiskopiks ja jagada kirik piiskopkondadeks.

Ta oli abiellunud 4. novembril 1914 Edith Hendriksoniga, kellest ta lahutas, et abielluda 1939 piiskop Jakob Kuke lese Melanie Kukega (sündinud Kuljus).  Seoses kirikus tekkinud lahkheli ja eraelulise skandaali pärast otsustas vabariigi valitsus peatada tema kohustused piiskopina ja ta loeti lahkunuks piiskopi ametist 6. novembrist 1939.

Piiskop Rahamägi arreteeriti 26. aprillil 1941, Kirovi oblasti NKVD sõjaväeosade tribunal määras talle 25. juulil 1941. aastal § 58-13 alusel mahalaskmise koos kogu vara konfiskeerimisega. Teda süüdistati 1919 Saaremaal toimunud mässu mahasurumises. Teadaolevalt lasti ta maha 1. septembril 1941 kell 18.15.

Talle on omistatud Soome Valge Roosi Rüütelkonna suurrist (1937), Eesti Punase Risti I klassi teenetemärk (1938) jm. Ta oli Uppsala ülikooli audoktor (1932).

Allikas: Rita Puidet, käsikiri „EELK märtrid“, 2016