Aastat kokku võttes on mitmel EELK kogudusel kena traditsioon pidada teenetemärgiga meeles neid, kes oma tegevusega erilist esiletõstmist väärivad.

Haapsalu püha Johannese koguduse teenetemärk anti üle johannesepäeval

Haapsalu Püha Hohannese kogudusel on teenetemärgi puhul traditsioon anda see ühel aastal koguduse kaastöölistele ja järgmisel aastal väljapoole,

27. detsembril andis piiskop Tiit Salumäe Haapsalu toomkirikus üle Johannese risti dirigendile ja lauljale Endrik Üksväravale, kes on 20. Johannese risti saaja.

Dirigent ja laulja Endrik Üksvärav on juhatanud mitut puhkpilliorkestrit, kammerorkestrit ja kammerkoore. 2010. aasta sügisel pani ta aluse kammerkoorile Collegium Musicale. Haapsalus on tänavune teeneteristi saaja väga oodatud solist. Juba kümmekond aastat on ta laulnud solistina jõuluöö missal ja andnud oma kooriga toomkirikus kontserte. Tänavu oli ta Haapsalus peetud eestirootslaste laulupeo peadirigent.
„Endrik Üksväravale teeneteristi andmine oli üksmeelne otsus. Muusika on meie koguduse tegevuses väga oluline,“ kommenteeris Tiit Salumäe.
Koguduse organist Lia Salumäe on teinud Üksväravaga koostööd juba kümme aastat ning ta jagas oma kogemust ka ajalehe Lääne Elu vahendusel: „Ta on laulnud meil jõuluöistel missadel toomkirikus, olen teda saatnud orelil. Seda on väga hea teha, sest ta on suurepärane muusik ja laulja,” ütles Lia Salumäe. Ta lisas, et Üksväraval on hea, looduse poolt antud hääl ja väga puhas intonatsioon, mida tuleb päris harva ette. „Ei juhtu sageli, et inimene on hea dirigent ja samal ajal suurepärane solist. Ta on oma pere kõrvalt leidnud alati aega tulla meid siia Haapsallu oma muusikaga rõõmustama,“ rääkis Lia Salumäe. „Inimesena väga lihtne ja tagasihoidlik, õnneks on tema abikaasa päris hea mänedžer,“ lisas ta.
Oma osa sellel, et just Üksvärav tänavu koguduse teeneteristi sai, oli tänavu Haapsalus toimunud eestirootslaste laulupeol. „Ta oli sel aastal eestirootslaste laulupeo peadirigent ja pani selle peo särama,“ ütles rannarootsi muuseumi pedagoog Lydia Kalda, kes ise oli samuti peol koorilauljate hulgas. ” ütles Tiit Salumäe. „Avaliku elu tegelaste hulgas on teenetemärgi saanud nii Eestile ja Haapsalule olulised inimesed kui ka meie sõpruskoguduste esindajad välisriikides,“ lisas ta.
Tänutäheks tunnustuse eest andis Üksvärav koos kitarrist Jaak Sooäärega toomkirikus kontserdi.
  

Tallinna Jaani kogudus otsustas tänuristi anda neljale inimesele

Jaani kirikus jagatakse koguduse tunnustust traditsiooniliselt kiriku sünnipäeval, kolmanda advendipühapäeva jumalateenistuse järel, mil kuni viiele inimesele antakse üle heraldik Priit Herodese kujundatud hõbedast tänuristid ja kotkamärgid.

Sel aastal otsustati juhatuse ja nõukogu poolt kinnitada tänuristi saajateks kaks inimest – Mihhail Kõlvart ja Janek Mäggi – ning koguduse liikmed lisasid omalt poolt nimekirja veel kaks väärikat märgisaajat: Maarja Pauli ja Annely Neame´i.  

Tallinna linnapeast Mihhail Kõlvartist rääkides on koguduse õpetajal Jaan Tammsalul vaid kiidusõnu.

„Ma toon vaid ühe näite: kui Jaani kiriku torni ehitus käis, restaureerimine käis ja ehitajad võtsid pleki torni katuselt maha ja avastasid, et seitsmeteistkümnest torni kandetalast on 16 täiesti läbi pehkinud, nii, et  lumelabidaga viskasime alla jääke sellest, mis oleks pidanud torni katust hoidma Vabaduse väljaku kohal ja ematala – see keskmine suur tala – oli ainus, mis ei olnud pehkinud,“ kirjeldas Tammsalu.

Pelgalt inimjõuga, käega kõigutades liikus Tammsalu sõnul Vabaduse väljaku kohal kõrguva kiriku torn 25-sentimeetrise amplituudiga.

„Teatasin hommikul sellest linnapeale sõnumiga ja ütlesin, et meil on tõeline häda ja me ei tea, kuidas seda lahendada, sest finantse meil ei ole selle jaoks, kuna oleme suure osa juba kirikusse pannud ja siis Kõlvart vaikis umbes kaheksa tundi.  Seejärel tuli äkki tuli telefonikõne vabandusega, et ta nii hilja õhtul mulle alles helistab, aga ta on linnavalitsuse kokku saanud ja otsustanud, et linn toetab täielikult ka selle torni katusekonstruktsioonide korda tegemist,“ sõnas Tammsalu.

„Teine asi on see, et iga kord, kui see mees räägib luterlikust kirikust, siis see, kuidas ta toob esile luterlikku kirikut, tema ajaloo olulisust Eestimaale – see on täiesti hämmastav,“ kiitis Tammsalu.

„Seda ootaks nagu Eesti ajaloolastelt, eesti keele õpetajatelt, ajalooõpetajatelt ja nii edasi. Aga seda ütleb Tallinna linnapea, kuivõrd tähtis on, mida luterlik kirik on teinud Eesti hariduses, kultuuris ja ta on kuidagi eriliselt soojalt ja hoolivalt suhtunud kirikusse. Kui mõni volikogusse sattunud erakond tahab kirikutelt restaureerimistelt rahasid maha võtta, siis tema seisab selle eest, et kirikute restaureerimise programm ei hääbuks.“

Samuti tänuristi pälvinud Janek Mäggi saab Jaani kirikult tänuristi sisukate ja põnevate vestlusõhtute korraldamiste eest.

„Janek Mäggi on teinud viimasel viiel aastal ligi 50 „Loodud sõna õhtut“, kuhu kutsume siis erinevaid inimesi, tuntud inimesi Marju Kõivupuust, Anu Rauast, Viivi Luigest Priit Hõbemäeni välja ja paljud teised veel, kes on siis oma sõnaga, loominguga midagi väga olulist teinud. Janek Mäggi, kes ei olegi meie koguduse liige, vaid toomkoguduse liige, on võtnud neid erinevate inimestega pooleteisttunniseid vestlusi kirikus vedada, korralikult ette valmistada ja teinud seda vabatahtliku tööna,“ kirjeldas Tammsalu.

„Isegi siis, kui ta ministriks sai ja ma küsisin, et kas ta nüüd jätab vahele, vastas ta, et miks ta peaks vahele jätma, see on niisugune hea vaheldus ja põhjus raamatuid lugeda või inimese eluga ennast kurssi viia ja ta tegi neid õhtuid hea meelega ka siis,“ kiitis ta.

„Üks väga tagasihoidlik inimene esitati veel paljude koguduse liikmete poolt. See on Maarja Paul, koori liige,  igareedene koristaja, paljude inimeste aitaja, samas tohutult tagasihoidlik, aga tema esitajad ei olnud tagasihoidlikud, esitasid tema ja Jumal tänatud. Ja meie kõige noorem õpetaja Annely Neame, kes on oma uute ideedega mitmete teda esitanute südamed võitnud,“ loetles Tammsalu üles ka ülejäänud tänuristide saajad. Ja lisas: „Tallinna Jaani kirikus on väga palju tegusaid, tublisid inimesi.“

Tallinna Toomkogudus andis üle Maarja medali ja teenetemärgid

Tallinna piiskopliku toomkoguduse juhatuse esimees Riivo Sinijärv andis 3. advendipühapäeval üle koguduse tunnustused: koguduse nõukogu otsusega on Maarja medali ja kultuuripreemia 2021 laureaat Jüri Kraft ning koguduse teenetemärgi laureaadid orelimeister Toomas Mäeväli ning kunstiajaloolased prof Hilkka Hiiop ja dr Tiina-Mall Kreem.

Jüri Kraft on suure panusega edendanud toomkoguduse ja paljude teiste Eesti koguduste elu. Silmas pidades Krafti teeneid Eesti iseseisvuse taastamisel ning kristlike väärtuste eest seismisel, on ta jätnud suure jälje Eesti kirikuellu.

Piiskopliku toomkoguduse Maarja medal ja kultuuripreemia on asutatud 2000. aastal. Medal koos rahalise preemiaga antakse isikule, kelle tegevus on puudutanud otseselt või kaudselt Tallinna piiskoplikku toomkirikut.

Piiskopliku toomkoguduse teenetemärk asutati ja anti esimest korda välja 2020. aastal. Toomkoguduse teenetemärgi tänavu pälvinud Toomas Mäeväli vastas küsimusele, kuidas ta tuli mõttele hakata orelimeistriks, temale omase rõõmsa noodiga: „Ema käskis ja Jumal juhatas! Kui ema mängis orelil, oli aeg-ajalt orelis üht-teist vaja teha ja siis oligi valida, kas orelisse lähen mina või mõni õdedest. Hiljem, kui sai õppida puidu restaureerimist, spetsialiseerusin orelite peale. Alguses juhendas Hugo Lepnurm ja hiljem Ago Tint. See sündis juba Kuusalus.“

Kunstiajaloolased Hilkka Hiiop ja Tiina-Mall Kreem pälvisid teenetemärgi tänutäheks ja tunnustuseks märkimisväärse töö eest puunikerdaja Christian Ackermanni loomingu uurimisel, restaureerimisel ja tutvustamisel. Nad on andnud suure panuse toomkoguduse heaks ning Eesti kiriku- ja kultuuriellu, ütles koguduse esindaja tunnustatutele teenetemärki üle andes.

Allikas: Tallinna jaani kiriku ja koguduse Facebooki leht, ajaleht Lääne Elu ja ajaleht Eesti Kirik