„Parandagem meelt, otsigem lepitust, palugem ja andkem andeks ning laskem ennast vaktsineerida surematuse ravimiga – usuga Jeesusesse Kristusesse, meie Issandasse,“ kutsub üles paastuaja alguses peapiiskop Urmas Viilma.

Enne 2006. aastat tähistati korralist paastuaja palvepäeva paastuaja esimese pühapäeva järgsel kolmapäeval, 2006. aastal tõsteti palvepäev nädala võrra ettepoole ja ühendati tuhkapäevaga. Palvepäeva tähendusest kirjutab dr Randar Tasmuth.

EELK kirikupäev ja vaimulik laulupidu lükkuvad edasi. Kommenteerib EELK Kirikupäeva ja Laulupeo SA juhatuse esimees Piret Aidulo.

 „Ühelt poolt saame loota, et neil, kes on varem olnud tihedalt seotud koguduse elu ja tegevusega, on ikkagi säilinud igatsus vahetu osaduse järele. Teisalt vihjavad sotsioloogid, et inimesel, kes on aasta või poolteist olnud eemal koguduse osadusest, on raske naasta taas vanadesse rööbastesse. Selles mõttes läheneme varsti kriitilisele ajapiirile,“ juhib tähelepanu kolumnist Tiina Janno.

Juhtkirjas jagab politsei- ja piirivalveameti peakaplan Valdo Lust omi mõtteid alanud paastuajast ja saabuvast vabariigi aastapäevast pandeemia tingimustes.

Kirjutame kahest sünnipäevalapsest: 12. veebruaril tähistas 60. sünnipäeva dr Arne Hiob ja täna, 17. veebruaril on juubel konsistooriumi kantsleril ja Kambja koguduse õpetajal Andrus Mõttusel.

Muhu pastoraati on koroonakriisi mõjul loodud kaugtöö tegemise võimalus, jagab pastoraati haldava MTÜ Muhu Pärandikool juhatuse esimees Kadri Tüür.

Vahendame ka, et sotsiaaldemokraadid lõid erakonnasisese ühenduse Usutiib, 2020. aasta keeleteo kandidaatide seas on Eerik Jõksi koostatud raamat „Eesti laulupsalter“ ja Tallinna Oleviste kirikus mälestati varalahkunud lapsi.

Bibliofiil Vallo Kepp kirjutab Suure Piibli erinevatest trükkidest.

Lehejutlus pärineb Pärnu praostkonna Vigala koguduse õpetajalt Kristiina Jõgilt.