Eesti lipu päev algab peapiiskopi õnnistussõnadega
4. juuni on Eesti Vabariigi riiklik tähtpäev ja lipupäev, millega märgitakse Eesti lipu emalipu õnnistamist Otepääl 1884. aastal Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna. Tudengilipust sai rahvast ja riiki ühendav Eesti lipp. Lipu heiskamisega tähistatakse ühiste aadete ja väärtuste elujõudu ning väljendatakse ühtekuuluvustunnet.
Esimest korda tähistati suurejooneliselt Eesti lipu 50. sünnipäeva 1934. aastal. Järgmine võimalus Eesti lipu ümmargusemat sünnipäeva üleriigiliselt pidada avanes alles 2004. aastal, mil Eesti lipu 120. sünniaasta kuulutati Eesti lipu aastaks ning mälestusväärne piduüritus leidis aset Otepääl.
Eesti lipu päeva tähistatakse Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipu õnnistamise aastapäeval. Esimene sinimustvalge lipp valmis 1884. aasta kevadel, 4. juunil õnnistati ja pühitseti see Otepää kiriklas. Tänavu möödub 137 aastat sinimustvalge lipu pühitsemisest.
Riigilipu piduliku heiskamise tseremoonia toimub 4. juunil kell 7 Kuberneri aias. Tseremoonial ütleb õnnistussõnad peapiiskop Urmas Viilma, kõne peavad Riigikogu esimees Jüri Ratas ja Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei,
Kuberneri aeda on üles rivistatud vahipataljoni, kaitseliidu, naiskodukaitse, noorkotkaste, kodutütarde, skautide, gaidide, koolide ja isamaaliste ühenduste liputoimkonnad.
Pidulikul sündmusel laulavad Noorte Naiste Koor Kevad ja Nõmme Naiskoor (dirigent Õnne-Ann Roosvee), mängib Kaitseväe orkester (dirigent Simmu Vasar).
Lipu heiskamist assisteerivad 20. Augusti Klubi ja Narva Eesti Seltsi esindajad, kellele Riigikogu ja Eesti Lipu Selts kingivad pidulikud kandelipud.