Näib, et inimesed kogunevad jõuluõhtul kirikusse lihtsalt jõulutunde pärast, mida tekitavad küünlad ja jõululaulud, kuid see pole päris nii, kinnitab EELK Mustamäe Maarja-Magdaleena koguduse abiõpetaja, Usuteaduse Instituudi professor ja Tartu Ülikooli usuteaduskonna kaasprofessor Jaan Lahe. Ta sõnastab err.ee arvamusloos tabavalt selle, miks puudutavad jõulud paljude nendegi inimeste südameid, kes end sugugi kristlasteks ei pea.  

Jaan Lahe ise on sarnaselt teoloog Paul Tillichiga seda meelt, et nn „suured küsimused“ lihtsalt kuuluvad inimeksistentsi juurde. „Inimene on olend, kes vajab oma eksistentsi mõtestatust vähemalt sama palju kui toetavaid inimsuhteid ja sooje tundeid,“ kirjutas Lahe.

Uskumast takistavad ka stereotüübid, näiteks selle kohta, kes või mis on Jumal. Ta ei ole Lahe sõnul loodusnähtus, vaid „keegi või miski, kes või mis on täielikult teistsugune võrreldes kõige sellega, mida tunneme ja tajume.“ Ka Jumala mõju ei ole kogetav eksperimentaalselt, vaid usu kaudu.

Jaan Lahe leiab, et selline avar jumalakäsitlus lubab usust Jumalasse rääkida ka inimeste puhul, kes end usklikuks ei nimeta ja võib-olla koguni ei kasuta sõna “Jumal”. „Aga nad ei peagi seda sõna kasutama,“ leiab Lahe „sest “Jumal” on vaid “kirikukeelne” kokkuleppeline nimetus viimse tõelisuse kohta, mis on meie eest varjatud ja mille kirjeldamiseks puuduvad meil isegi õiged sõnad.“