Tallinna Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu ütleb, et me võiksime kõik sellel keerulisel ajal üksteist rohkem mõista: „Tuleb aru saada, et number 6 on teistpidi vaadates number 9 ja me kõik oleme erinevad.”

Vabaduse väljakul toimunud meeleavalduse kohta ütles vaimulik saarlaste ajalehele Meie Maa, et mõistab nii protestijaid kui ka teisi. „Ma saan aru ka teistest inimestest, kes ütlevad, et piirangud võivad olla julmad, aga saan aru ka riigijuhtidest, kes püüavad juhtida nii, et ei oleks kaost ja haiglad ülekoormatud. Nii et olles ühest küljest vaimulik ja teisest küljest olnud pikalt poliitikas, tean, et ega riigijuhtimine ja omavalitsuse juhtimine ole lihtne töö. Ma püüan mõista nii ühte kui teist poolt.“

Koroonasse kui viirusesse ei suuda Tammsalu enda sõnul kuidagi suhtuda, sest lihtsalt teab sellest haigusest liiga vähe. „Koroonavaktsiin on katse inimestega. Selle väljatöötamiseks oli lühike periood. Saan aru neist, kes on hirmul, sest kardavad nakatuda, ja mõistan ka neid, kes on hirmul vaktsiini võimalike mõjude pärast selle tõttu, mida vaktsiin võib teha. Nii et sama asi − püüa mõista!“

Vaimulik tunnistas, et teda häirib kogu koroonateemalise arutelu puhul tänitamine, mõnitamine ja teise poole halvustamine. “Hirme on erinevaid ja inimestega tasub rääkida, mitte karjuda nende peale ega neid mõnitada,“ tõdes ta.

Ülesköetud emotsioonide taustal tegi vaimulik omapoolse tähelepaneku: „Viimase kahe aasta jooksul olen matnud mitukümmend korda rohkem kindlasti neid inimesi, kes on surnud üksindusse, arusaamatusse kui neid, kes on surnud koroonasse. Ja nad on mõelnud, et miks lähedased neid vaatama ei tule? Miks lapsed ei helista enam, kas nad kardavad läbi nutiseadme oma vanale emale viirust viia või milles on põhjus, miks paljud inimesed on suhtlemise ära lõpetanud? Ma ei tea, aga tean, et väga paljud on ära väsinud ootamisest ja üksildusest.“

Hingedeajal võiks vaimuliku soovitusel proovida vana aja kombel kommunikatsiooni, võtta korraks nii-öelda kaugekõne teispoolsusse. Tammsalu tunnistas kodupaiga ajalehele, et ise on ta oma vanaisaga Kudjape surnuaia kalmul päris valju häälega juttu rääkinud.

Vaimulik meenutas hingedeajaga seonduvalt ka üht humoorikat seika: „Kunagi üks ajakirjanik küsis minult, kas ma soovitan inimestel panna küünal aknale, siis ma ütlesin, et oleneb sellest, kui tugevad nende närvid on. Ta ei saanud sellest aru, mida ma mõtlesin – pidin selgitama. Aga tulega kutsuti ju lahkunuid koju. Ja kui nad peaksidki koju tulema, kas kaasaegse materialisti närvisüsteem peab vastu? Sest kui oled vanaisa või vanavanaisa metsa maha müünud ning selle metsa raha eest endale auto ostnud, siis äkki ta tuleb ja küsibki, et kuidas selle autoga hoovis on ja kus mu mets on?“

“Tasub tähele panna, mida meile tahetakse elusündmustega öelda. Tähele panna, mida meie lähedased meile öelda tahavad. Ja kuulata,” soovitas Tallinna Jaani koguduse hingekarjane.