Kas kirik saab anda vaktsineerimissoovitusi?
Nõmme Rahu koguduse õpetaja ja sotsiaalministeeriumi peakaplan Ove Sander avaldas arvamust, et kuna kirikuuksed on rasketel aegadel avatud, peaks kirik ka julgustama oma tervist kaitsma. “Ma usun, et kirik peaks senisest veelgi tugevamalt, veelgi selgemalt andma sõnumi, et vaktsineerimine on hea, vajalik ja oluline ning vaktsineerimine ei ole mitte mingis mõttes vastuolus kristliku usu ja armastusega,” ütles Sander Aktuaalses Kaameras.
Peapiiskop Urmas Viilma, kes praegu on Kanadas ja nimelt koroonasse haigestumise tõttu niipea koju sõita ei saa, soovitas vaktsineerimises kahtlejatel rääkida oma perearstiga.
“Küsida nõu ja teha see otsus. Mina saan oma kogemusest öelda, kes ma praegu selle viirusega olen vahetult kokku puutunud, et tänu sellele, et ma olen vaktsineeritud, kogen ma seda viirust täna kerge külmetusena. Ma ei kujuta ette, mida see võiks tähendada siis, kui ma oleksin vaktsineerimata. Aga loomulikult peab igaüks selle otsuse ise tegema,” vastas Viilma.
Õhtulehele jagas oma vahetuid kogemusi Tallinna Jaani koguduse õpetaja ja koroonapatsientidega tegelev hingehoidja Eve Kruus. Vaimulik leidis, et praeguses ajas saab kirik eelkõige pingeid maha võtta: „Siia tulevad absoluutselt erinevate suhtumistega inimesed – need, kes vaktsineerimist pooldavad, need, kes mitte, erinevate erakodade poliitikud. Siin suudavad nad täitsa rahulikult suhelda ja isegi koostööd teha.“
Kas vaktsineerida või mitte – selle küsimusega pöördutakse vaimuiku poole sageli. „Peredes on lahkhelid: tütar ütleb, et ära vaktsineeri, aga mina ikka tahaksin, ma kardan. Mõni leiab, et vaktsiin on saatanast, ja tunneb muret, et lapselaps sai selle ja talle hakkavad nüüd piltlikult öeldes saba ja sarved kasvama. Uuritakse, kas võin ikka kirikus käia. Paljud on töö kaotanud – jälle probleem, et mis ma nüüd teen, kuidas edasi.“ Ta mõistab, et inimesed on segaduses, sest täna võib lugeda lehest üht, homme midagi muud, või ühes lehes räägivad kõik erinevat juttu.
Küsimusele, kas sellises olukorras saab vaimulik anda soovitusi, vastas Kruus, et saab lihtsalt öelda oma arvamuse: vaktsineerimine ei ole täiuslik ega ka päris ohutu, kuid on parim, mida ise enda heaks teha saame ja mida praegu meie riik suudab anda. Oma haiglas töötamise kogemuse põhjal saab ta öelda, et vaktsineeritud inimesed põevad haigust kergemini. „Statistika ütleb, et enamik vaktsineerituid ei satu vähemalt kolmandasse intensiivi, kus aparaadid hingavad su asemel. Esimeses või teises intensiivis saab ka hapnikku, aga kolmandas intensiivis on sageli lihakehad, kes on koomas, torud sees. Sind väntsutatakse ühelt küljelt teisele ja väljatuleku võimalus, veel vähem taastumine on vähetõenäoline.“ Haigus võib võtta ohtliku pöörde kiiresti ja ootamatult, hoiatas ta. „Sageli on nii, et lähed räägid inimesega, tal on vaid peenikesed torud, mis ei tähenda eriti hullu seisukorda. Kaks päeva hiljem on tal juba mask ees. Ta on uimane, eriti ei räägi. Kaks päeva hiljem on ta kolmandas intensiivis. Kuu aega hiljem tuleb tema naine matust tellima.“
Vaktsineerimise ohtudest hoopis tõsisemaks peab Eve Kruus sõna kuritarvitamist. „Inimesed ei ole valmis võtma vastutust sõnade eest, mida nad suust välja ajavad. Sõna on jah vaba, aga nii kaua, kuni ta ei taba teist rusikana vastu nina, kuni ei tekita kahju. Halb sõna võib paariks tunniks tuju rikkuda, aga ka tappa.“ Ta muretseb inimeste, ja eriti noorte pärast, kelle hing on saanud nähtamatuid haavu just hoolimatutest sõnadest. „Sõna on väga ohtlik asi. Küll oleks hea, kui maskid, mida kandma peame, peaksid kinni ka need liigsed, ropud ja halvad sõnad, mis inimesi tapavad. Mask, õnnetuseks, ei sega rääkimast.“ Veel tuletas Eve Kruus meelde tõsiasja, et Jumal on andnud meile põhjusega ühe suu ja kaks kõrva: „Kuulama peaks ka rohkem.“
Eve Kruus andis soovituse otsida rahu just kiriku paksude müüride vahelt: „Kui katus hakkab ümberringi toimuvast sõitma, tule siia. Siin on vaikne, rahulik, saad pinge maha laadida, mõelda, ja edasi minna.“
Lisaks:
Teadlaste vastused koroonaküsimustele, Tartu Ülikool