„Reformatsiooni sündmuste valguses peame ühiselt leidma vastuse, kuidas jõuda aktuaalsetes vastasseisudes lahenduste ja leppimisteni, lõhkumata sealjuures ühiskonda, lõhkumata kirikut, lõhkumata üksteist,“ kirjutas peapiiskop Urmas Viilma oma tänases Facebooki postituses.

Ta viitas viimase aja arvamusavaldustele ühiskonnas aktuaalsetel teemadel, millega on kaasnenud emotsionaalset tulisust, teravaid väljaütlemisi, kahjuks ka inetusi ja verbaalseid isiklikke rünnakuid konkreetsete isikute või inimrühmade aadressil. See kõik meenutab reformatsiooni aega: „Ägedaloomulise ja teravkeelse, samas vaheda mõistuse ja sügava usuga Martin Lutheri algatatud reformatsiooni saatis poole aastatuhande eest samuti enneolematu ja äge sõnasõda. Kõikjal levitati pamflette osapooli naeruvääristavate karikatuuride, aforismide ja anekdootidega. Pühakirja tõe üle võideldi nii ägedalt, et see võis ajuti muutuda asjaosalistele eluohtlikuks.“

Urmas Viilma tuletas siinkohal meelde apostel Paulust, kes manitses Efesose koguduse liikmeid mitte vihastuma ega andma maad kuradile. Need sõnad on aktuaalsed ka praeguses ajas, kus tõeotsingute nimel käib tõe nimel vihane lammutamine ja hoogne uue ehitamine. See tegevus võib aga viia tõest väga kaugele, tuletas peapiiskop meelde.

„Me kõik oleme suutelised tõe nimel kiskuma kuni vundamendini maha eelmiste põlvkondade rajatud hoone, heites kõrvale kivid, mis meie arvates sellesse ei sobi. Samal ajal oskame laduda kõrgeid müüre, et rajada taevani ulatuvat tõekatedraali. Müüri ladudes peame aga arvestama võimalusega, et koos patustega jääb väljapoole müüri ka Jeesus. Sest kus mujal saaks olla Jeesus, kui mitte seal, kus on vaevatud ja koormatud, haiged ja patused, kes kõik vajavad Arsti ja Lunastajat.

Nõnda peame hoidma igavesti meeles, et Kristuse kirikut uuendades ei tohi me heita kõrvale ühtegi Kristuse enda poolt väärtuslikuks hinnatud kivi – ka kõige konarlikumat. Veel vähem on meil õigust üritada luua kirikule uut vundamenti, sest teist alust ei saa keegi rajada selle kõrvale, mis on juba olemas – see on Jeesus Kristus! (1Kr 3:11),“ ütles peapiiskop Viilma.