Sel nädalal toimunud kirikukogu istungjärgul hääletati läbi suur hulk põhikirja ja kirikuseadustiku paranduseks konsistooriumi poolt esitatud eelnõudest. Vastuvõetud muudatused jõustuvad 1. novembril 2021.

Kiriku õigusreform, mille eesmärgiks on kaasajastada kiriku põhikiri ja kirikuseadustik tervikuna, algas juba 2016. aastal ja on kestnud tänaseks juba 5 aastat. Viie aasta eest üle kiriku toimunud „korje“ tulemusena saadud ettepanekud töötasid läbi peapiiskop Urmas Viilma otsusega loodud õigusreformi erikomisjon, konsistoorium ja kirikukogu õiguskomisjon. Ettepanekute alusel loodud eelnõusid on erinevate teemade kaupa tutvustatud ja arutatud piiskoplikus nõukogus ja praostkondade sinoditel. Osa küsimusi jõuti läbi hääletada juba 2019. aasta sügisesel kirikukogu istungjärgul. Kirikukogu praegune koosseis jätkab eelnõude arutamise ja hääletamisega käesoleval aastal ilmselt veel ka erakorraliselt kogunedes.

1. Täpsustati piiskopi ametit. Edaspidi on piiskop peapiiskopi abiline mitte piirkonna vaid piiskopkonna, diasporaa piirkonna või tööala juhtimisel. Lisaks asukohalinnale võib määrata kindlaks ka piiskopi katedraalkiriku, mille nõukogu liikmeks on piiskop ameti poolest ja mille juhatuse koosolekutel võib ta osaleda hääleõigusega. Sellega luuakse side piiskopi ja katedraalkiriku koguduse juhtimisega.

2. Põhikirjas määratleti eraldi struktuuriüksusena piiskopkond. Piiskopkonda juhib piiskop. Kirikukogu pädevuses on otsustada, mitu piiskopkonda tulevikus luuakse ja millistest praostkondadest piiskopkonnad koosnevad. Piiskopkonna piiskopile antakse võimalus moodustada piiskopkonna nõukogu. Kui piiskop otsustab piiskopkonna nõukogu luua, kuuluvad sinna lisaks piiskopile piiskopkonna moodustavate praostkondade praostid, iga praostkonna sinodi poolt valitud ilmikliige ja piiskopi katedraalkiriku koguduseõpetaja.

3. Täpsustati peapiiskopi seotust Tallinna Piiskopliku Toomkogudusega. Edaspidi on peapiiskop ameti poolest Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskopliku Toomkoguduse nõukogu liige ja võib osaleda hääleõigusega koguduse juhatuse koosolekul. Sellega rõhutatakse Tallinna toomkiriku rolli Eestimaa peakirikuna ja kasutust kiriku vajadusteks peapiiskopi katedraalina.

Lisaks nimetatud muudatustele tehti veel mõned väiksemad ja redaktsioonilised muudatused nii põhikirja kui kirikuseadustikku.

PIISKOPKONDADEST JA PIISKOPPIDEST

Kõige enam küsimusi esitati ja pikemat arutelu peeti seadusliku aluse loomise üle piiskopkonna kui uue struktuuriüksuse asutamiseks. Kuna tegemist oli põhikirja muutmisega, vajas see otsus 2/3 kirikukogu liikmete toetusest. Kirikukogusse kuulub kokku 65 liiget ning kirikukogu töös osaleb veel lisaks 2 hääleõigusega emeriitpiiskoppi. Põhikirja muutmiseks on vaja 44 toetushäält. Piiskopkondade loomise eelnõud toetas 46 kirikukogu saadikut.

Piiskopkondade loomiseks peab kirikukogu uus koosseis otsustama, mitu piiskopkonda tahetakse asutada ja millised praostkonnad millisesse piiskopkonda kuuluma hakkavad. Enne seda otsust võiksid aga toimuda arutelud praostkondades ja ka kirikus laiemalt. Alles pärast selguse saamist piiskopkondade arvus on mõistlik asuda arutama piiskoppide kandidaatide üle.

Piiskopkondade piiskoppe ei valita rohkem kui on piiskopkondi. Põhikiri ja kirikuseadustik lubavad lisaks piiskopkonna piiskoppidele tegutseda ka piiskoppidel, kes on mõne tööala või diasporaapiirkonna piiskopid. Ka nende vajadus ja arv tuleb läbi mõelda ja arutada. Piiskopkondade piiskoppide kandidaatide esitamise protsessi on edaspidi põhjendatud kaasata ka piiskopkonna praostkondade sinodid. Võimalik, et vaja on kogu protsessi paremaks sujumiseks ja fikseerimiseks teha veel mõned kirikuseadustiku muudatused. Kõigeks selleks kulub veel omajagu aega. Seni saavad loodetavasti oma teenimist jätkata täna ametis olevad piiskopid.

Kuna õigusreformi lõpetamiseks on vaja veel vastu võtta rida põhikirja ja kirikuseadustiku muudatusettepanekute eelnõusid, toimub järgmine erakorraline kirikukogu istungjärk juba suve hakul. Võimalik, et vaja on veel ka erakorralist istungjärku sügisel, enne kirikukogu praeguse koosseisu tööperioodi lõppu.