Konverentsisarja "Kas kirik ilma rahvata või rahvas ilma kirikuta?" avaloengu pidas Ago Lilleorg

Tere tulemast osa saama loengust Rootsi-Mihkli konverentsikeskuses (Rüütli 9, Tallinn) ja otseülekandest e-Kirikus!

EELK-d vaatlev, analüüsiv ja tutvustav konverentsisari “Kas kirik ilma rahvata või rahvas ilma kirikuta?” ootab huvilisi Rootsi-Mihkli konverentsikeskusesse (Rüütli 9, Tallinn). Sarja saab otseülekandes jälgida ka veebis infovärava e-Kirik vahendusel. Loengu teemadel tekkinud küsimused on oodatud aadressil press@eelk.ee.

Konverentsisarja avaloengu pidas kolmapäeval, 13. oktoobril Tartu Ülikooli doktorant Ago Lilleorg (pildil), kes rääkis lähemalt koguduste kasvust ja tervisest luterliku kiriku näitel.

“Kogudus on üks ilusamaid asju, mis selles maailmas võib olemas olla,” ütles Tartu Ülikooli usuteaduskonna doktorant Ago Lilleorg loengut alustades. Oma uurimistöös keskendus teadlane koguduste kasvu soodustavatele teguritele ja ta märkis, et vaatluse all olnud kogudused ei kasva üksnes arvudelt – nende kadumise puhul tekiks ühiskonnas tunne, et midagi on puudu. Doktoritöö raames läbi viidud uurimuses osales kokku viis protestantlikku kirikut ja koguduste liitu.

Oma ettekande pealkirjaga seonduvalt vaatas teadlane tagasi veidi enam kui kuu aja eest Delfi ja Levila ühistöös valmnud artiklisarjale, mille preambulas leiti, et kiriku mõjuvõim on suurem, kui tema kahanev liikmeskond lubada laseks. Selle väitega seoses võivad mõtted olla erinevad, aga kirikute, koguduste jaoks on kasv siiski oluline teema, tõdes Ago Lilleorg. Ta lisas, et artiklisarjas räägiti kiriku kasvust ka sisulises mõttes, kuid siinkohal täpsustas teadlane, et loengus ei arutle ta kiriku välise kuvandi ja tegeliku sisu vahel, vaid keskendub kogudustele ja kogudustes toimuvale, kasvu põhjuste ja takistuste väljaselgitamisele.

Koguduste kasvatamise teema on usuteadlase sõnul saatnud teda aastaid. “Olen oma elust 30 aastat osalenud koguduse töös väga sisuliselt ja enamus sellest ajast olnud ka koguduste ja kiriku juhtimise juures,” ütles ta. Mõtlema on sel teemal pannud aga emotsionaalne, nostalgiline seik lapsepõlvest, mida Lilleorg jagas ka oma kuulajatega.

“Kasvasin üles kristlikus perekonnas, metodist perekonnas nõuogude aja “viljastavates tingimustes”. Mitmed eelnevad sugupõlved on olnud aktiivselt seotud Eesti kirikueluga ja olnud koguduste juhtimise juures nii ema kui isa poolt,” tutvustas Lilleorg oma tausta.

Nelipühi kirikus on ta enda sõnul näinud erinevad aegu. “Mäletan Mere puiestee palvelas neid higiseid seinu, mis tilkusid vett. Ventilatsiooni ei olnud. Kirik oli kuum, puupüsti rahvast täis,” meenutas lektor. Mõnda aega oli tema mäletasmist mööda palvemajas lausa seitse jumalateenistust nädalas – teisipäeva ja neljapäeva õhtul kaks ja pühpäeval kolm. Kirikusaal kippus kitsaks jääma ja inimesi tuli lausa lahkuma veenda: “Esimese jumalateenistuse lõppedes öeldi, et inimesed, minge ära, tehke järgmistele ruumi, ärge jääge teisele teenistusele.” See kogudus kasvas 150 liikmelt 1200 liikmeni.

Ago Lilleorg jagas kuulajatega kaheksat tegurit, mis kasvavaid kogudusi iseloomustavad.

Kasvav kogudus kasvab loomulikult. Kõrvalt vaadates jääb isegi mulje, et kogudus kasvab iseenesest, kuid edusammude taga on siiski aktiivne töö ja tugev tahe. Siiski ei ole kasv nende koguduste jaoks olnud eesmärk iseeneses; oluliseks on peetud inimeste vajadustele keskendumist ja pühendunud teenimist. Kasv on selle tulemus.
Kasvav kogudus usub ja arvestab Jumalaga ja tema aktiivse teotsemisega koguduseliikmete elus. Sellistes kogudustes ei unustata, et me oleme vaid tööriistad ega pea tegutsema üksi. Jumala määratlus ei piirdu vaid temast rääkimisega, vaid Jumala teostsemisega arvestatakse, seda kogetakse. Tegutsemine ja Jumala usaldamine on läbi põimunud – tehakse korjandusi ja kirjutatakse projekte, aga ka palvetatakse – ja palve on nagu kopsudesse jumaliku energia hingamine.
Kasvav kogudus suunab ennast inimesele ja tema vajaduspõhisele teenimisele. Koguduse tähelepanu keskpunktis on inimene ja tema vajadused: paarisuteprobleemid, toimetulek leinaga, toiduabi vahendamine jpm Koguduse vaimulaadi juurde käib soov kõnetada inimesi. Tehakse misjonit, kuid sellest ei räägita – misjon ei väljendu esmalt aktiivses kuulutustöös, vaid empaatilises orienteerumises inimeste suunas, usus, et inimesed on Jumalale olulised.
Kasvav kogudus on orienteeritud suhetele. Olulised on suhted nii koguduse sees kui sellest väljas. Oma kogudust kirjeldatakse kui perekonda, kui vaimulikku kodu. Tänavamisjoni asemel on esiplaanil isiklikud suhted ja osalemine kogukonnaelus.
Kasvavas koguduses on entusiastlik õhkkond. Selline kogudus on külalislahke ja inimesi märkav, õhkkond on entusiastlik, innustav ja kaasav. Inimesed tajuvad, et nad on väärtustatud.
Kasvava koguduse vaimulik hoolib ennekõike inimestest. 94% inimestest tajub, et vaimulik on nende jaoks olemas, piisavalt kättesaadav ja näitab ise initsiatiivi suhtlemseks. Ta motiveerib, kaasab, aitab leida tugevusi ja rakendab inimesed kohe. Sellise koguduse vaimulikust rääkides kasutatakse samasuguseid väärtusmõisteid nagu kogudusest rääkides.
Kasvav kogudus teeb koostööd. Ta ei vastanda ennast ühiskonnale ja teistele kogudustele, vaid näeb end osana ühiskonnast ja Jumala riigist. Selline kogudus on aktiivne kutsuma kohaliku elu edendajaid oma üritustele.
Kasvav kogudus on enesekindel ja ei virise. Kollektiivne minapilt ja kujutlus iseendast on positiivne. On usk enda hakkamasaamisesse.

Kaheaastane 12 loenguga konverents Rootsi-Mihkli kiriku konverentsikeskuses soovib anda võimalikult mitmekülgse pildi EELK kui organisatsiooni hetkeolukorrast Eestis, meie lähinaabruses ja laias maailmas üldisemalt. Eesmärk on enda ja teiste kogemustest õppides olla kirikuna jätkusuutlik. Loengud toimuvad Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus (Rüütli 9, Tallinn) ja neil osalemine on tasuta. Kohapeal on võimalik teha Rootsi-Mihkli kogudusele annetus.

Esimene ettekandesari – Meie kogemus (sügis 2021)

vaatleb luterliku kirikut seest- ja väljastpoolt EELK-d.

Lektorid on Ago Lilleorg, Ringo Ringvee, Urmas Viilma ja mitmed teised. Toimub EKN liikmeskirikute esindajate paneelvestlus.

13. okt – Ago Lilleorg – Kuidas kasvatada kogudusi

27. okt – Ringo Ringvee – EELK hetkeseis – arvud ja emotsioonid

10. nov – EKN esindajad – EELK teiste meelest. Paneeli juhib Ago Lilleorg

24. nov – Urmas Viilma – EELK meie meelest

Teine ettekandesari – Naabrite kogemus (kevad 2022)

Kevadised neli loengut keskenduvad naabermaade luterlike kirikute viimase 30 aasta reformidele ja nendest tänaseks õpitule.

Kolmas ettekandesari – Maailma kogemus (sügis 2022)

Soovime kutsuda esinema luterlike kirikute esindad mitmelt poolt maailmast. Eesmärgiks on õppida paremini tundma teiste kogemusi, õpikohti jne.

Neljas ettekandesari – Tagasi kodus – lood ja õpikohad Eestist (kevad 2023)

Kolme eelneva loengutsükli tulemuste valgel vaatleme mitme erinäolise koguduse edulugu Eestis – kasvavad numbrid, aktiivne misjon, diakoonia, kristlikud koolid/lasteaiad