Tänasel Pauluse kiriku esmapühitsemise aastapäeval avati kirikusaalis kaks maali, millel on kujutatud Õnnistegijat. Sünnipäev on ka kunstitööde autoril Aapo Pukil. Kuidas jõudis kunstnik aukartust äratavate kunstitöödeni ja mis on nende tähendus tema enda jaoks, saab lugeda viimasest Pauluse Kirjast. Portreeloo autor on Marek Roots.

„Olen viimase kümne aasta jooksul üles maalinud peaaegu kõik piiskopid ja peapiiskopid Eesti luterliku kiriku konsistooriumi saali. Küllap see on olnud sellitöö, mis on võimaldanud äratada usaldust,“ pakub kunstnik ühe põhjuse, kuidas piiskop Joel Luhametsal võis tekkida idee just temale maalide tellimus esitada.

Tartus kasvanud Aapo Pukk räägib artiklis oma teekonnast kunstini, aga ka kirikuni. Kunstnik on Oleviste koguduse liige. Tema tööde puhul on kunstikriitikud öelnud, et ta kujutab inimest pisut idealiseeritult, kuid samas avaldanud ka tunnustust, et kirikus on see omal kohal. Pauluse kirikusse modellide abiga valminud maalide puhul kunstnik ise sellega ei nõustu: „Avastan samas, et kiriku seinte vahel mu maalid ei lähe veelgi idealiseerivamaks, vaid vastupidi, siia on tavalise inimese kargus sisse jäänud. Inimene meid ümbritsevast maailmast saab kirikusse saabudes kaunimaks ja samas toob oma päris mina kirikusse kaasa.“

Kunstnik seisis maale ette valmistades ka silmitsi küsimusega, milline oli päris Kristus, keda ta asub kujutama. Ta leidis selle üle arutledes aga, et on aus minna oma nägemust pidi: „Otsi enese seest üles pilt Jeesusest! Mis sest, et sa oled oma ajastu laps. Mis sest, et need pildid olid kõik juba varem sinu sees. Kui viiekümne või saja aasta pärast selgub, et minu pilt oli ajastu eksitus, siis ta kuulub ometigi sinna aega ja on aus pilt sellest ajast.“

Ka vaatajatel soovitab ta minna maalide ette lihtsalt empaatiaga. „Mõelge, mida kunstnik võis mõelda, kui ta seda tööd tegi. See on üks aspekt. Teine on: andke endale aega.“

Aapo Pukk lisab ka, et on nüüd lõpuks valmis neid pilte enda käest ära andma. „Mind ennast on need maalid juba rahule jätnud. Viimased kolm kuud nad enam ligi ei lase. Ühel päeval oli raske hetk, ja korraga ma tabasin, et palvetan iseenda maalitud Kristuse poole ja vaatan Talle silmadesse.“

Kunstnik tunneb end vaid vahendajana: „Need pildid elavad ikkagi oma elu, lähevad minu käest ära, ja Jumal tänatud, et lähevad. Nad on tulnud mitte minu käest ja lähevad sinna tagasi – mitte minu kätte.“

Lisaks:

• Jumalateenistus ja maalide avamine Tartu Pauluse kirikus (YouTube, 03.10.2021)
• Tartu Pauluse kirikus saab näha Aapo Puki sakraalkunsti (ERR, 03.10.2021)

3