Möödunud nädala hakul, 27.-28. septembrini oli visiidil Tallinnas Luterliku Maailmaliidu (LML) peasekretär Martin Junge. Teiste ametiülesannete seas tuli ta kohtuma EELK vaimuliku Anne Burghardtiga, kes tema tööd juba alates novembrist luterlasi ühendava maailmaorganisatsiooni juures jätkab.

Luterliku maailmaliidu, aga ka kiriku rolli kohta ühiskonnas ja usu kohta kristlase elus esitas veebivärava e-Kirik poolt küsimusi Regina Hansen.

Eestis teavad inimesed Luterliku Maailmaliidu kohta üsna vähe, mistõttu palun meie lugejatele pisut seda organisatsiooni tutvustada.

Küllap teab rahvas Luterliku Maailmaliidu kohta tõesti vähe. Samas on siinse luterliku kiriku kogemus organisatsioonis väga tugev, kuivõrd Eesti eksiilkirik on selle liige juba 1947. aastast. Toona asutatud organisatsiooni olulisemaid ülesandeid oli migrantide ja põgenike toetamine ümberasumisel Lääne-Euroopasse. Seda mitte üksnes ümberasustamisel ja uue elukoha leidmisel, vaid ka inimeste kultuurilise, luterliku identiteedi hoidmisel. LML ühendab praegu 142 kirikut 99 maalt, kokku 76 milj inimest, kes töötavad koos ning on pühendunud maailma teenimisele eri valdkondades.

Maailmaliit on oma olemuselt globaalne osaduskond, kuid meil on omavahel siiski väga tugev side. Alati on olnud see nii ka Eesti luterliku kirikuga. Organisatsiooni tegevuses on eestlased maailmasõja järel olnud nii abi saaja kui andja rollis. Kui tulla tänasesse päeva., siis aastal 2016 korraldasime koos siinse kirikuga paavst Franciscuse visiiti Eestisse. Tugev märk Eesti esindatusest ja osalemisest on kahtlemata ka see, et peapiiskop Urmas Viilma on Luterliku Maailmaliidu asepresident.

Milline on luterliku kiriku roll ja osakaal maailma eri piirkondades? Kus see kasvab, kus kahaneb?

Kõige suurem luterlaste protsent on praegu Põhjamaades, kus luterlaste osakaal elanikkonnas on üle poole. Maailma suurim luterlik kirik on Saksamaal. Luterliku Maailmaliidu liikmete seas on aga suurim luterlik kirik Etioopias. Kõige enam kasvabki luterlik kirik praegu Aafrikas ja Aasias, kahaneb aga Põhja-Ameerikas, Euroopas ja Ladina-Ameerikas.

Jumala eesmärk on muuta maailma ja on loomulik, et ka kirik muutub maailmas pidevalt. Kiriku mõju maailmas ei saa siiski kirjeldada vaid numbritega. Ise olen pärit 15 miljoni elanikuga Tšiilist, kus on vaid 7-10 tuhat luterlast. Kiriku mission on siiski seotud tema sõnumi ja missiooni, mitte numbritega.

Me ei tohiks piire tõmmata ka eri konfessioonide vahele, vaid peaksime keskenduma ühistegevusele. Ühiselt peame silmitsi seisma sekulariseerumisega, mis kasvab kõikjal maailmas. Oukorras, kus kõikjal kasvab ka isekus ning hoolimatus ja koos elamine on inimestele muutunud väga raskeks, on kiriku ja kristlaste ülesanne anda edasi meile usaldatud sõnum, võtta vastu Jumala armu ja kinkida maailmale lootust. Kinnitada, et Jumala arm on kohal. Me peame nägema, kus meid kõige rohkem vajatakse ja seal tegutsema, päästma elusid.

Kuidas hindate seda, et kirik räägib ühiskonnaelus kaasa?

Kirik on avalik, inimestest koosnev organisatsioon, elav osa ühiskonnast. Seetõttu on ka loomulik, et kirik on oma teenimises kohal ja arutab ühiskonna jaoks olulisi teemasid.

Inimeste jaoks on mõnikord raske aru saada, mis kirik tegelikult on. Me jagame kodanikena, sarnaselt teistele, ühist mõtteruumi ja kristlastena lisame ühisesse teadmisse oma spetsiifilise arusaama maailmas toimuvast. Me ei saa skisofreeniliselt oma kristlikku maailmapilti lahutada igapäevaelu korraldamise küsimustest. Need on igas inimeses ühendatud ja läbi põimunud ning seda peame väljendama.

Mida ütlete endise kolleegi ja oma mantlipärija Anne Burghardti kohta ja millised on teie soovitused talle tulevases ametis?

Luterliku Maailmaliidu juures töötatud aastatel oli just Anne Burghardt see, kes organisatsiooni poolt aitas ette valmistada reformatsiooni 500. aastapäeva tähistamist. Samuti aitas ta oma ametis väga palju kaasa oikumeeniliste suhete arendamisele. Meil on LML-s töötades ühiselt tulnud silmitsi seista ka probleemidega, mis on kirikutel.

Lisaks paljudele suurepärastele mälestustele temast kui kolleegist tahaksin Anne puhul eraldi esile tõsta tema võimet kuulata. Tänu senistele kogemustele on tal ka kindel pind jalge all, et oma ülesannetes peasekretärina hakkama saada.

Anne kui tulevase peasekretäri töö osas ei ole mul aga mingeid soovitusi ega ootusi. Minu roll on anda talle kogu info, mida ta vajab oma tööks, et teha enda otsuseid. Ta on spirituaalselt piisavalt tark, et neid teha.

Millele keskendute ise pärast peasekretäri positsioonilt lahkumist?

Minu elu on olnud organisatsiooni juhina nii hõivatud ja mürarikas, et pean esmalt võtma aja maha, ja astuma sammu tagasi. Samas pean olema toeks, kui mind vajatakse. Pean oma kohuseks palvetada organisatsiooni eest, selle liikmeskirikute ja järgmise peasekretäri eest.

Millisest juhtmõttest olete ise elus inspiratsiooni ammutanud?

Minu jaoks on elus andnud suurt tuge usk; inspiratsiooni ja juhatust olen oma eluteel ja ametis saanud pühakirjast. Inimese elu ei ole ju kerge, selles on ka palju raskusi ja küsimusi. Minu jaoks on oluline printsiip olla inimeste suhtes avatud. Jumal on selle jaoks loonud meile kaks kõrva ja ühe suu – kuula esmalt, kuula rohkem, enne kui hakkad rääkima!

Mida tahaksin omalt poolt veel rõhutada: peame aru saama, et Jumal ei ole ajalooline isik, vaid ta on kohal siin ja praegu. See andku meile julgust – saame rõõmu ja lootusega Jumala töös osaleda.