Hiljutise Lääne praostkonna sinodi ajal ütles peapiiskop Urmas Viilma, et tunneb muret, sest riigis on otsuseid tegemas religiooniharidusteta põlvkond, kelle arusaam kiriku kohast ühiskonnas on olematu. Kirikupead usutles ajaleht Lääne Elu.  

„Näib, et võiksime Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeva nimetada ka eesti religioonialase kirjaoskamatuse süvenemise 30. aastapäevaks. Taastatud Eesti vabariigis sündinud, 30aastaseks saanud noored inimesed, kes on saanud otsustajateks ministeeriumides, ametkondades, kaitseväes, hakkavad tegema otsuseid, ka näiteks usuvabadusega seotud küsimustes, olemata nende teemadega kokku puutunud,“ tõdes peapiiskop Urmas Viilma.

Põhjust näeb ta kultuurikatkestuses: „See on vili, mida lõikame, sest meie koolides ei anta usu- ja kirikualaseid teadmisi, sellelt põhjalt tulevad täiesti mittepädevad otsused.”

Olukord ei ole taandatav üksikutele erakondadele ega praeguse ja eelmise valitsuse võrdlemisele: „Küsimus ei ole, et praegune valitsus toimib kuidagi teistmoodi kui eelmine. Ei, me näeme, et Eesti valitsus toimib täna teisiti, kui on toiminud kõik iseseisvuse taastamise järgsed valitsused. Küsimus pole ühes või teises erakonnas, küsimus on täiesti uues otsustajate põlvkonnas,“ selgitas ta.

See kõik juhtub riigis, kus president, haridusministrid – kõik on öelnud, et meil on teadmistepõhine haridus, peame andma häid teadmisi. Peapiiskop osutab aga, et teadmisi ei anta kõigis valdkondades.

„Nad pole saanud selles valdkonnas haridust ja neil pole väärtused nii paigas, nagu on Euroopas üldiselt,“ ütles peapiiskop. Tulemused on tema sõnul käes: valdkonnas, kus me teadmisi ei anna, tehakse niisuguseid otsuseid, mida meie ümbritsevates riikides ja NATO riikides keegi ei tee. „Vaadates Euroopat või põhjamaid – seal sellised asjad ei juhtuks. Ja sellised asjad ei juhtuks ka Venemaal. Kuidas sellised asjad juhtuvad Eestis? Ei oska leida muud põhjust, kui et oleme ainus riik siin regioonis, kes oma uut põlvkonda ei hari.“ 

Peapiiskop Urmas Viilma tuletas meelde, et riigi kohustus on tagada usuvabadus. Olukorras, kus sünnivad inimeste põhiõigusi ja kirikut puudutavad kaalukad otsused, pole aga  peaministril viie kuu jooksul leidunud aega kirikujuhtidega kohtumiseks – sellist olukorda kogeb peapiiskop oma vaimulikuaastate jooksul esmakordselt. Lisaks on kaplanaate puudutavad otsused, mille kohaselt tahetakse ajateenijate ja kaitseväelaste usuvabadust tagada kirikutelt üsna arusaamatul moel „teenust sisse ostes“, kirikute kui ühe osapoolega täiesti läbi arutamata ja pole kindlust, et ühel hetkel ei toimita sarnaselt kaitseväele ka teiste kaplanaatide – politsei- ja piirivalveameti, sotsiaalministeeriumi ja vanglateenistuse kaplanaadiga.

„Me anname hea meelega oma panuse, aga Eesti riik ja Eesti kirik peaks teenima koos Eesti rahvast – koos!“

Loe lähemalt:

Andra Kirna “Urmas Viilma: riik ja kirik peaks koos teenima Eesti rahvast”, Lääne Elu 12.06.2021