EELK ja Pereraadio koostöös valmivas saates Kõnetused vestlesid peapiiskop Urmas Viilma ja praost Anti Toplaan päevakajalistel teemadel. Saade on salvestatud esmaspäeval. Saade oli esmalt eetris kolmapäeva õhtul Pereraadios ja seda saab kuulata ka Pereraadio kodulehelt.

Valitsuse möödunud reedel tehtud otsus, mille kohaselt kirikud otsustati sulgeda, on põhjustanud peapiiskop Urmas Viilma sõnul väga palju segadust ja arusaamatust. Peapiiskopi sõnul tuleb küll aru saada, et otsuse tegemise taust on enneolematult kõrged haigusnäitajad, kuid selle kaaluka otsuse kommunikatsioon on siiski jätnud soovida. Nii näiteks ei peetud vajalikuks kaasata otsuse tegemisse Eesti Kirikute Nõukogu ega kirikujuhte. Siseministeerium andis kirikutele otsusest teada alles tagantjärele, kui kaasarääkimine polnud enam võimalik. Selline otsuste tegemine jätab koguni mulje, nagu peaks riik ülevalt alla korraldusi andes kirikut enda alluvuses olevaks ehk riigikirikuks. See on aga vastuolus meie põhiseadusega. Viilma sõnul on tema ametiaja jooksul ajakirjanikud korduvalt pöördunud tema poole küsimusega, et kas luterlik kirik tahab saada riigikirikuks ja ta on vastanud eitavalt. Nüüd oleks põhjust samasisuline küsimus esitada hoopis valitsusele.

Viilma sõnul peavad sellised otsused olema proportsionaalsed, põhjendatud ja tähtajalised. Kirikute puhul jääb vastus lahtiseks, sest piirangutest on eeskujulikult kinni peetud, jumalateenistustelt pole alanud ükski haiguskolle. Kes piirangute tõttu kannatab, on eelkõige vanemaealine maaelanik, kes ei saa nüüd suurde maakirikusse tulla, aga kel pole ka interneti vahendusel võimalik jumalateenistuselust osa saada. Samas on inimene, kelle jaoks ostukeskused lahti jäeti, enamasti võimeline ostlema ka e-poes.

Seletuskiri, mida ja kuidas korraldada, jätab ohtralt tõlgendamisruumi ning sellest arusaamine ja korralduse täitmine jääb koguduste vastutusele. Jääb lahtiseks, kuidas on uuenenud reegleid arvestades lubatud korraldada matuseid, rääkimata sellest, mida üldse avalikuks jumalateenistuseks pidada. Samas tuleb arvestada, et jumalateenistuste toimumist asuvad oma arusaamist mööda kontrollima politsei ja ka valvsad kodanikud. Samuti tuleb kogudusel leida võimalus ja lisaressurss ühenduse hoidmiseks inimestega, kes jumalateenistuselust on piirangute tõttu kõrvale jäänud.

Inimesed, kes ise kirikus ei käi, on sageli ka avaldanud arvamust, et kirikute sulgemisest ei tasu teha probleemi, sest Jumalat võib paluda igal pool. Viilma sõnul näitab see, millises ühiskonnas me elame. “Kirik ei ole meelelahutusasutus ja jumalateenistus ei ole lihtsalt üritus, vaid see on koht, kus inimene käib end vaimselt toitmas; ta käib teenimas Jumalat ja laskma end Jumalal teenida,” ütles ta.

Peapiiskop Viilma märkis, et Euroopa kõige suurema koroonahaiguse levikuga riigid on Eesti ja Tšehhi, mis on ühtlasi kõige usukaugemad. Kuna tundub, et praeguses valitsuses on vähe praktiseerivaid usklikke, kes hindavad eestpalve jõudu, ei osata ka selle mõju väärtustada. Kirikutes on aga tavaks igal jumalateenistusel teha eestpalveid nii riigi, kaaskodanike tervise kui ka riigi- ja valitsusjuhtide pärast.

1