22.– 26. juulini Ridala mäel toimunud kihelkonnapäevad, millega tähistati Ridala Püha Maar­ja-Magdaleena koguduse esmamainimise 800. ja kiriku 750. aastapäeva, sai tunnustuse „Läänemaa kodanikuühiskonna tegu 2020“.

„Ühe vana ja väärika koguduse ja kiriku pikaajalise tegevuse tähistamise, peonädala korraldamise ja kogukonna kaasamise eest,“ seisis tunnustuskirjas. Kihelkonnapäevade raames toimusid viie päeva jooksul jumalateenistused, kontserdid, näitused, ajalookonverents ja laadapäev, mis haarasid kaasa inimesi nii Ridala kihelkonnast kui ka kaugemalt.

Ridala kirik oli kihelkonnapäevade süda ja tunnustuses oli eraldi ära märgitud koguduse õpetaja: „Selle kogukonda ühendanud suursündmuse taga seisis EELK Ridala koguduse õpetaja Küllike Valk, kel õnnestus temale omase optimismi ja säraga meelitada paljusid inimesi selle ürituse teokssaamisesse killukest oma panust andma.“

„Oleme loomulikult väga rõõmsad, et kirikul õnnestus kõigi tublide mittetulundusühingute seas sellist tähelepanu ja tunnustust saavutada ning et ümbruskonna rahvale see sündmus korda läks,“ kommenteeris Küllike Valk ise. Ta tunnistas, et ei teadnud Ridala koguduse esitamisest tunnustuse saajaks ise midagi ja lisas, et ka tänuüritusele sattus juhuslikult tänu ühele tuttavale. Seda suurem oli üllatus.

Väike kokkuvõte peonädala sündmustest:

Jaanipäevast alates oli kiriku kooriruumis näitus õp Toomas Pauli elust ja tegevusest ja pastoraadi suures saalis vitraažide väljapanek ning käsitöönäitus. Ülevaate sai näitusel ka vitraažikunstnik Dolores Hoffmanni loometöö protsessist. Ridala naiste vöökirjad ja rahvariided ning Haapsalu sallide õrnad mustrid oli käsitöönäituseks sättinud Haapsalu Pitsikeskuse juhataja Mirje Sims.

Madlipäeval, 22. juulil oli Ridala kirikus jumalateenistus, kus koos Ridala koguduse õpetaja Küllike Valguga teenisid ka baptistikoguduse pastor Ethel Suurküla ja Haapsalu koguduse abiõpetaja Kristo Hüdsi. Külaliste hulgas oli koguduse endine õpetaja Peeter Paenurm koos abikaasaga. Õp Paenurm meenutas enda teenimisaega Ridalas ja just madlipäeva tähistamist.

23. juulil alustati varakult ajalookonverentsiga. Mati Mandel tutvustas muinasaja ja keskaja leide Läänemaalt. Villu Kadakas andis põhjaliku ülevaate kiriku ehitusest. Hilkka Hiiop ja Anneli Randala rääkisid imelistest maalingutest Ridala kiriku seintel, võrreldes neid Koeru, Pöide ja teiste kirikute leidudega. Konverentsi lõpetas Jüri Kuuskemaa ülevaade Maarja-Magdaleenast Piibli lugudes. Otseülekande tegi Kuressaare Pildiraadio. Päeva lõpetas ansambel Triskele, kes teiste lugude hulgas kandis ette ka Ridalast pärit kirikulaule.

24. juulil luges 24 inimest kolmeteistkümne tunni jooksul järjest ette Villem Grünthal-Ridala regivärsilist raamatut „Püha Rist“, milles autor ühendas kokku Jeesuse Kristuse elu, rõõmusõnumi kõigist evangeeliumidest. Üks lugejaist – Sirje Kaasik – esitas osa oma ettekandest lauldes.

Idee autor oli Raul Tammet ja sündmust  vahendas Kuressaare Pildiraadio. Õhtuhämaruses laulsid kirikus ansambli Heinavanker lauljad.

25. juuli oli Ridala kihelkonna rahva päev. Laata peeti ka kahe aasta eest, kui üheskoos tähistati Eesti 100. sünnipäeva. Siis rajati ühiselt ka kihelkonna õunaaed, milles kasvab iga küla õunapuu, kokku 59 noort viljapuud. Enne laadapäeva avamist esines kirikus Rapla pasunakoor, kes meeleolukalt avas ka laada. Laadal oli kauplejaid kihelkonna eri küladest. Laste rõõmuks saabus kohale Ranna Rantšo väikeloomadega. Päeva lõpetas lustlik ansambel Ämmad ja ühislaulmine.

Juubeliüritused lõpetas 26. juulil tänujumalateenistus, kus teenisid piiskop Tiit Salumäe, praost Kaido Saak, õpetajad Leevi Reinaru ja Küllike Valk, orelit mängis Lia Salumäe. Teenistuse muusikalist osa täitis Tallinna Jaani koguduse naiskoor (dirigent Aivi Otsnik), kes andis ka kontserdi.

„Ridala kirik on seisnud kaheksa sajandit ja meie palvetes on see ikka tähtsal kohal, et meile antakse oskust ja teadmisi, et kirik veel kaua püsiks ning oleks imeliseks märgist ajast ja selle kulgemisest,” kirjutas ajalehes Eesti Kirik Ridala koguduse liige, sündmuse üks korraldajaid Kai Kraus.