Peapiiskop Urmas Viilma jagab Kanadas veedetud kümnepäevase koroonaisolatsiooni järel oma mõtteid, kuidas praegust kriisi lahendada. Ta tunnistab, et haigeks jäämisega tuli leppidavaatamata sellele, et ta on kaks korda vaktsineeritud ja muidu ka usinalt kõiki vajalikke regulatsioone järginud, maski kandnud ja käsi desinfitseerinud.

Haigestumine juhtis peapiiskopi tähelepanu kahele asjale, mida ta jagas ka avalikkusega ajalehe Postimees veergudel: „Esiteks, vaktsineerimiskuuri lõpetamine kahe doosiga, mis on kantud vaktsineerimispassi, ei ole enam mingi kindel tõend, et inimene ikkagi ei haigestu või viirust edasi ei kanna. Teiseks, tõhustusdoosi tegemisega jäin ma hiljaks. Need, kes käisid ennast vaktsineerimas kuus, seitse või kaheksa kuud tagasi, on potentsiaalsed nakatujad ja ka viiruse edasikandjad.“

Urmas Viilma arutleb artiklis, et vaktsineerimine on oluline ning tõenäoliselt aitas temalgi haiguse kergesti üle elada. Ühiskonna avamise huvides võiks aga lisaks vaktsineerimisele olla abiks ka tasuta testimine, mis toimuks regulaarselt ja teatud juhtudel laieneks kõigile laieneva kohustusena.

Vakstineeritud ja vaktsineerimata inimeste vastandamine ei aita kriisi lahendada, märgib kirikupea: „Me ei ole üksteisele vaenlased, vaid kaaskodanikud ja ligimesed, kel tuleb koos lahendada viiruse leviku piiramise ning enda ja lähedaste turvalisuse ja tervise hoidmise ülesanne“.

Loe lisa:

Urmas Viilma: keegi ei nakatu, kui liikvel pole nakatunuid, Postimees 10.11.2021