Vaimulik vastab: kes on ametlikult kristlane?
EELK kodulehe eelk.ee kaudu on juba mõnda aega võimalik esitada vaimulikule oma küsimus kiriku ja usu kohta. Luterliku kiriku kodulehe rubriigis “Küsi vaimulikult” saab lugeda vastuseid seni esitatud küsimustele. Vastas EELK vikaarõpetaja Enn Auksmann.
Teemadering: kiriklikud talitused, usk ja elu, Piibel ja teoloogia, tavad, jumalateenistus, moraaliküsimused, eri kirikud ja regioonid, kirik ja kogudus.
Küsimuse esitamiseks tuleb kodulehel täita vastav vorm. Küsija andmeid kodulehel avaldatud vastuse juures ei kuvata.
Jagame meie kodulehe kaudu enim esitatud küsimusi ja vastuseid ka e-Kirikus.
Kes on kristlane? Kas selles osas on miski ametlik seisukoht?
Antud küsimusele on kõige lihtsam ja parem vastata Piibli, konkreetsemalt Uue Testamendi põhjal. Uue Testamendi kreekakeelne originaaltekst kasutab sõna “kristlane” (hristianos) kolmel korral: Ap 11:26; Ap 26:28 ja 1Pt 4:16.
Viimases kirjakohas on juttu kristlasena, s.t usu pärast Kristusesse kannatamisest; teisena nimetatud kohas noomib kuningas Agrippa Paulust, et too püüab teda veenda hakkama kristlaseks, s.t uskuma sellesse, mida Paulus ja teised apostlid Kristusest kuulutavad.
Kõige esimene kirjakoht, Ap 11:26 kõlab järgmiselt: “See oli Antiookias, kus jüngreid esimest korda hakati nimetama kristlasteks.”Sõna “kristlane” tuleneb sõnast “Kristus”, mis tähendab “(Jumala poolt) Võitu”, heebrea keeles Messias – tegemist on Jumala ainusündinud ja inimeseks saanud Pojale, meie Issandale, kõigi inimeste Päästjale ja Õnnistegijale omistatud austava “ametinimetusega”. Niisiis tähendab “kristlane” esmalt inimest, kes on seotud Kristusega.
Nimetatud Uue Testamendi kirjakohtade põhjal võime öelda, et kristlane on see, kes järgib Kristust, kes usub Temasse ning täidab Tema poolt antud ülesandeid. Eesti keeles tarvitatakse kõige selle kokkuvõtvaks tähistamiseks enamasti saksa keelest pärinevat sõna “jünger”.
Jüngriks ehk kristlaseks saadakse ristimise kaudu. Seda kinnitab Jeesus Kristus ise, andes oma jüngritele käsu minna kogu maailma ning teha jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ning õpetades neid pidama kõike, mida Tema on käskinud (Mt 28:19-29). Siit ilmneb ka see, et kristlaseks saamise ja olemise juures on lisaks ristimisele oluline teinegi külg: Issanda tahte järgimine, Tema käskude täitmine. See saab rajaneda ainult usul Temasse ja sellesse, mida Ta on teinud: “Kes usub ja on ristitud, see päästetakse, aga kes ei usu, mõistetakse hukka.” (Mk 16:16)
Niisiis on kristlane inimene, kes on ristitud, kes usub Kristusesse, järgib Teda ning täidab Tema käske. Siinkohal on oluline toonitada, et ristimine on Jumala and inimestele, mille kaudu Jumal sünnitab inimese oma Vaimu ja väe läbi uuesti vaimulikul viisil (vrd Jh 3:3-5 ja Tt 3:4-7). Ka usk Kristusesse on Jumala kingitus (vrd Rm 10:13-17).
Jeesuse järgimine ning Jumala käskude järgi elamine on meie armastuse vastus Talle – ja me ei tohi heituda, kui peame tihtipeale tunnistama, et meie vastus Jumalale ei ole sama täiuslik kui see, mida Tema on meie heaks teinud. Niisiis ei tohi me väliste tegude järgi kellegi “kristlaseks-olemise” üle kohut mõista – see meelevald on üksnes Jumalal! -, aga samal ajal peame muidugi eeskätt iseenda puhul meeles pidama, et meie elu annab suurel määral tunnistust sellest, kas me tahame olla Kristuse tõelised jüngrid, tõelised kristlased või mitte.
1
