2023. aasta märtsis toimuvate riigikogu valimiste kampaania on tasapisi juba alanud, täheldas ajalehes „Eesti Kirik“ kolumnist Alar Kilp (pildil). Lootuses, et kirik jätkab eelmiste valimiste eel algatatud valimiskompassi traditsiooniga, pakkus ta omalt poolt välja kuus kiriku jaoks ning laiemaltki olulist teemat.

Alar Kilp meenutas loos, et eelmise valimiste eel (5.9.2018) sõnastasid Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) liikmeskirikud kirjalikult ühised ootused riigikokku kandideerivatele erakondadele. Vahetult valimiste eel, 2019 veebruari alguses, koostas peapiiskop Urmas Viilma omalt poolt aga ristiinimese valimiskompassi, milles said erakonnad punkte vastavalt sellele, kuivõrd olid EKNi ettepanekud nende valimisprogrammides kajastatud.

„Valimiskompassi mõte ei olnud kutsuda üles kristlasi hääletama „enim punkte saanud erakonna eest“ (võitjaks osutus toona Keskerakond), vaid eelkõige teavitada erakondi kirikute ootustest ning teiselt poolt anda nii ka kristlastele teada, milline ootustest on kajastatud millise erakonna programmis,“ märkis Kilp.
Omalt poolt pakkus loo autor välja kuus olulisemat mõttekohta, mis võiks pakkuda laiemat huvi nii kiriku sees kui ka väljaspool:
1) analüüs, kuidas on EKNi 2018. aastal sõnastatud ootused täitunud Jüri Ratase teise ja Kaja Kallase esimese valitsuse ajal

2) kas kirikute ootused 2023. aasta valimisteks on samad või on mõni ootustest ära langenud või lisandunud;

3) teemad, mis on esile kerkinud erakordse hinnatõusu ja inflatsiooni, koroona- ja julgeolekukriisi tingimustes – näiteks küsimused vaimsest tervisest;

4) sõjapõgenike toetamine ja suhteid eestlaste, ukrainlaste ning venelaste vahel Eestis;

5) kliima ja keskkonna teemad (loo autor märkis, et 2019. aasta valimiskampaania ajal seda sisuliselt ei käsitletud, keskne oli maksuteema);

6) elukallidus ja majandusliku toimetulek.

Loe lisa:

Alar Kilp “Kirikute ootused erakondadele järgmisteks valimisteks”, Eesti Kirik 18.05.2022